Tööstusest väljamüüdava 2,5% piima hind on jätkuvalt tõusutrendis
2025. aasta teises kvartalis tõusis 2,5% joogipiima hind nii kile- kui purepakendis võrreldes esimese kvartaliga vastavalt 3,5% ja 2,4%. Kilepakendi hind kasvas veidi kiiremini, kuid jäi endiselt purepakendist ligi 13 senti liitri kohta odavamaks.
Kui võrrelda sama perioodi 2024. aastal, siis 2025. aasta II kvartalis tõusis kilepakendis piima hind 7,1% ja purepakendis piima hind 9%. Hinnatõusu võis mõjutada tootmiskulude (sh pakendite, energia ja tööjõu) suurenemine ning toorpiima hinna kasv võrreldes 2024. aasta sama perioodiga.
Joonis 1. 2.5% joogipiima kilepakendi ja purepakendi tootjahind ning toorpiima kokkuostuhind Eestis 2024–2025 juuni, euro/l (METKi turuinfo, Statistikaamet toorpiima kokkuost PM18)
Või hinna tõus on stabiliseerunud, kuid tase jääb kõrgeks
Või hind oli 2025. aasta II kvartalis märkimisväärselt kõrgem võrreldes sama aasta I kvartali ja eelmise aasta sama perioodiga (joonis 2). Kui 2024. aasta II kvartalis oli keskmine või hind ligikaudu 6.32 eurot/kg, siis 2025. aasta II kvartaliks oli hind keskmiselt 8,08 eurot/kg, mis tähendab 27% hinnatõusu aastaga. Ka võrreldes 2025. aasta I kvartaliga (keskmine hind 8,10 eurot) püsis tase sarnane, kuigi kuude lõikes on näha kerget kõikumist.
Hinnatõusu taga on nii sisemaised kui ka globaalsed tegurid. Tootmiskulude kasv, eriti energia ja tööjõu kallinemine, on mänginud olulist rolli. Statistikaameti andmetel kasvas 2025. aasta veebruaris tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TO-indeks) 6,1% võrreldes eelmise aasta sama ajaga, mida mõjutas enim elektrienergia hinnatõus. Samal ajal on üldine hinnasurve püsiv: tarbijahinnaindeks (THI) näitas juunis 2025. aastast kasvu 5,0%. Need näitajad kinnitavad, et sisemaised kulusurved – eeskätt energia ja tööjõu hinnatõus – mõjutavad otseselt ka toidutootmise lõpphinda.(1)
Lisaks on rahvusvahelistel turgudel või hind olnud kõrge – Euroopa turul küündis hind II kvartalis ligikaudu 7200–7300 eurot/t. Hinnasurvet süvendasid piimatootmise vähenemine Okeaanias ja ELis, loomataudide levik, aga ka Aasia suurenenud nõudlus.(2)
Või hinnatrend näitab jätkuvat tõusu, mille taga on piiratud pakkumine ja tugev nõudlus nii siseriiklikul kui ka globaalsel turul.
Joonis 2. Või väikepaki (150–250g) tootjahind, 2024–2025 juuni, euro/kg (METKi turuinfo)
Lihahind on tõusuteel
2024. aasta II kvartalis olid searümba hind 2,14 euro/kg ja söödaodra hind 169,51 euro/t (joonis 3). 2025. aasta II kvartaliks oli searümba hind langenud tasemele 1,99 euro/kg kohta, samas kui söödaodra hind jäi sisuliselt samaks (170,35 euro/t). Söödaodra ja searümba hinna suhe oli aastatel 2024–2025 stabiilne, jäädes keskmiselt 0,08–0,10.(3)
Hinnakõikumisi võib süvendada ka Euroopas leviva Aafrika seakatku (SAK) oht, mis mõjutab nii tootmist kui turu stabiilsust. SAK võib tuua kaasa karjade hävitamise, tootmismahtude languse ja ekspordipiirangud, mis lühiajaliselt tõstavad sealiha hinda, kuid võivad põhjustada ka siseturul üle pakkumist ja hinnasurvet. Sellised olukorrad suurendavad sektoris ebakindlust ning nõuavad tugevaid bioohutusmeetmeid ja turupoolset tasakaalustust.(4)
Joonis 3. Klassifitseeritud searümpade S+E+R, söödaodra kokkuostuhinnad Eestis, 2024–2025 juuni, (euro/kg) (euro/t) (METKi turuinfo, Euroopa komisjon)
Veiseliha hind kõrgeim alates 2016. aastast
2025. aasta II kvartalis tõusis veiseliha hind märkimisväärselt, kasvades kolme kuuga keskmiselt üle 28% ehk 1,06 eurot/kg kohta (joonis 4). Hindade kiire tõus viitab tugevatele turumõjuritele – võimalikud põhjused on nii loomade pakkumise vähenemine kui ka kasvav nõudlus (nt suveperiood, eksport).(5)
Lisaks võib hinnatõusu taga olla loomataudide levik mõnes EL piirkonnas, mis vähendas tapaloomade kättesaadavust ja tõstis hinda. Mõju võivad avaldada ka kasvavad tootmiskulud ja sööda hindade kõikumine, ehkki teravilja maailmaturu hinnad hakkasid 2025. aasta algusest langema.(6)
Joonis 4. Klassifitseeritud veiserümpade (Z-, A-, B-, C-, D- ja E-kategooria ning noorloomad) kokkuostuhinnad Eestis, juuni 2024–2025 (euro/100kg) (METKi turuinfo)
Teravilja hinnad on langenud 2021. aasta tasemele
Aastatel 2024–2025 esines olulisi kõikumisi nii toidunisu kui ka väetise hindades. Toidunisu hind tõusis 2024. aasta kevadel, kuid langes 2025. aasta II kvartalis taas alla 200 euro/t. Söödaodra hinnad püsisid suhteliselt stabiilsed, jäädes 165–180 euro/t vahele (Joonis 5). Toidunisu ja söödaodra hind on langenud 2021. aasta lõpu hinna tasemele.(7)
Lämmastikväetise (N) hind tõusis 2025. aasta I kvartalis järsult üle 380 euro/t, mis suurendas oluliselt tootmiskulusid, kuid langes hiljem 364,50 euro/t-ni (joonis 5). Sarnaselt teraviljale on väetiste hinnatase langenud 2021. aasta hinnatasemele.(8)
Kuigi fosfor- ja kaaliumväetis näitasid samuti mõningast kallinemist vastavalt 13 euro/t ja 18 euro/t(9), oli just lämmastikväetise hinnatõus tootmise seisukohalt kriitiline, kuna see on teraviljade kasvatamisel kõige olulisem komponent.(10)
Joonis 5. Toidunisu ja söödaodra kokkuostuhinnad Eestis ja EL N väetise keskmine hind, 2024–2025 juuni, (euro/t) (METKi turuinfo, Euroopa komisjon)
Marjahooaeg algas jaheda ja vihmaga
Aedmaasika hind oli hooaja alguses 10 euro/kg. Vihmase ja jaheda ilma tõttu ei ole tõenäoliselt hinna olulist langust 2025 aasta III kvartalis oodata. Lõuna-Eestis on põllud uputatud ja suur osa saagist riknenud.
Söödavilja hinna alanemine ei ole munade hinda alandanud
10 muna kohta on puuri- ja õrrekanade munade tootjahind 2025. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga tõusnud vastavalt 6 ja 9 senti. Kõige kallimad on mahemunad – nende tootjahind on 2 korda kõrgem kui puurikanade munadel (joonis 6).
Joonis 6. Munade tootjahind pidamisviiside järgi kvartalite lõikes 2024–2025, euro/10 tk (METKi turuinfo)
Olenevalt pidamisviisist võib söödakulu moodustada kuni 79% muna tootmishinnast(11). Aastatel 2021 ja 2022 oli munade hinnatõus tingitud peamiselt sööda hinna kasvust. Alates 2023. aastast on söödateraviljade hinnad langenud, kuid munade hinnad on suhteliselt stabiilsed. Sööda hinna mõju tootmiskuludele on vähenenud võrreldes tippajaga 2022. aasta alguses (joonis 7).
Joonis 7. Söödanisu- ja odra ning puurikanade munade hinnasuhe kvartalite lõikes 2024–2025 (METKi turuinfo, European Commission, Eggs prices, agridata.ec.europa.eu)
Kontakt:
Egle Jakin-Haidak
peaspetsialist
maamajanduse valdkond
Janika Kolju
peaspetsialist
maamajanduse valdkond