Vaatlusi teostatakse Eesti erinevates piirkondades igal nädalal maist juulini ning kogutud informatsioon kuvatakse interaktiivsete kaartidena. Kaardil näidatakse taimekahjustajate esinemise kohad ja ajad ning täpsem informatsioon kultuuri, sordi, agrotehnika ja eelvilja kohta.
Teadmine taimekahjustajate levikust võimaldab tõrjetööde õigeaegset alustamist, suurendab taimekaitsetööde efektiivsust ning võimaldab vähendada taimekaitsevahendite kasutamist..
monitooringudKontakt
Pille Sooväli
Vanemteadur, taimekaitse osakonna juhataja
Kui soovid olla montitooringu tulemustega eriti operatiivselt kursis, siis liitu WhatsAppi grupiga.
liitu whatsappi grupiga
Monitoori oma põldu!
Lisaks monitooringule on põllumajandustootjatel võimalik saada konkreetsele põllule professionaalne soovitus tõrjevahendite kohta veebirakenduse abil – vaata SIIT. Sisestatud andmete põhjal genereeritakse just vajalik tõrjevahendite info. Soovitame teil end registreerida kasutajaks, siis leiate alati genereeritud soovitused ühest kohast.
Vaata lisaks käsiraamatut:
Enamlevinud kahjurid
Täiskasvanud kartulimardikas
Täiskasvanud kartulimardikas (Lepitinotarsa decemlineata) on oranžikaskollane kuni 12 mm pikkune, kummalgi kattetiival on viis musta pikitriipu ning eesrindmikul mustad täpid. Vastsed söövad kartulipealseid.
Suure kahjustuse korral väheneb kartuli saak või hävivad taimed. Efektiivseimaks tõrjevõtteks on esimeste ilmuvate mardikate ärakorjamine või hävitamine.
Lehetäi
Lehetäid (Aphididae) on väikesed pehme ovaalse kehaga putukad, tiibu on neil kaks paari, esineb ka tiivutud isendeid. Enamasti elavad kolooniatena. Lehetäide massilisel esinemisel ja tugeva kahjustuse korral võivad taimed hävida, langeb saak ja halveneb saagi kvaliteet.
Lehetäide tõrjekriteerium on 10 lehetäid ühe produktiivvõrse kohta.
Hiilamardikas
Hiilamardikas (Meligethes spp.) on must, rohelise või sinise helgiga 2–3 mm pikkune, ovaalse keha ja tumedate jalgadega mardikas. Kahjustavad eelkõige rapsi, süües õielehti ja augustades kinniseid õiepungi.
Tõrjekriteerium on 1–2 mardikat ühe õiepungade faasis taime kohta või vahetult õitsemise eel 4 mardikat taime kohta.
Varasemate aastate monitooringu tulemused
2024. aasta taimekahjustajate monitooringu tulemused.
2023. aasta taimekahjustajate monitooringu tulemused.
2022. aasta viidi taimekahjustajate monitooring läbi 9. maist kuni 7. juulini.
2021. aasta viidi taimekahjustajate monitooring läbi 30. aprillist kuni 29. juunini.
Kaartidel kuvatakse kultuuride tõrjesoovitus nädalate kaupa. Punktil klõpsates avaneb kahjustaja levik ja intensiivsus konkreetse sordi, harimisviisi ja eelvilja korral. Antakse tõrjesoovitus.
2020. aasta vaatluste võrgustiku kaart.
Monitooringu vaatlused nädalte kaupa
Nädal 29 (Vaatlused tehtud 13. juuli 2020)
Nädal 28 (Vaatlused tehtud 6. juuli 2020)
Nädal 27 (Vaatlused tehtud 29. juuni 2020)
Nädal 26 (Vaatlused tehtud 21-22. juuni 2020)
Nädal 25 (Vaatlused tehtud 15. juuni 2020)
- Kaer
- Põldhernes
- Põlduba
- Suvinisu
- Suvioder
- Suviraps
- Talinisu
- Talioder
- Taliraps
- Talirukis
- Talitritikale
Nädal 24 (Vaatlused tehtud 8. juuni 2020)
- Kaer
- Põldhernes
- Põlduba
- Suvinisu
- Suvioder
- Suviraps
- Talinisu
- Talioder
- Taliraps
- Talirukis
- Talitritikale
Nädal 23 (Vaatlused tehtud 1. juuni 2020)
- Kaer
- Põldhernes
- Põlduba
- Suvinisu
- Suvioder
- Suviraps
- Talinisu
- Talioder
- Taliraps
- Talirukis
- Talitritikale
Nädal 22 (Vaatlused tehtud 25. mai 2020)
- Kaer
- Põldhernes
- Põlduba
- Suvinisu
- Suvioder
- Suviraps
- Talinisu
- Talioder
- Taliraps
- Talirukis
- Talitritikale
Nädal 21 (Vaatlused tehtud 18. mai 2020)
Põldherne külvid tärkavad ja juba ka hernekärsakad noori taimi kahjustamas. Põlduba on Lääne Eestis tärganud. Kohati hernekärsakad tekitavad juba kahju. Talinisul levib helelaiksus ja varajastel sortidel jahukaste. Kohati on näha rootsi kärbse kahjustust, mida tekitavad võrsete sees toituvad vaglad. Taliodral esineb tavapärastele lehehaigustele lisaks ka leheroostet, mis arvatavasti taimi juba sügisel nakatas ja olematu talve tõttu taimelehtedel elujõus püsis. Taliraps on kiiresti arenenud, mõnel põllul õitsemine alanud. Õiekobarates hiilamardikate kõrval ka varre-peitkärsakad, see nende söödamaa ei ole, pigem ilmastiku eest varjul. Sel aastal tsülindrosporioosi kahjustust tavapärasest rohkem.
Nädal 20 (Vaatlused tehtud 11. mai 2020)
Põldherne külvid tärkavad ja juba ka hernekärsakad noori taimi kahjustamas. Talinisul levib helelaiksus ja varajastel sortidel jahukaste. Kohati on näha rootsi kärbse kahjustust, mida tekitavad võrsete sees toituvad vaglad. Taliodral esineb tavapärastele lehehaigustele lisaks ka leheroostet, mis arvatavasti taimi juba sügisel nakatas ja olematu talve tõttu taimelehtedel elujõus püsis. Taliraps on kiiresti arenenud, mõnel põllul õitsemine alanud. Õiekobarates hiilamardikate kõrval ka varre-peitkärsakad, see nende söödamaa ei ole, pigem ilmastiku eest varjul. Sel aastal tsülindrosporioosi kahjustust tavapärasest rohkem.
Nädal 19 (Vaatlused tehtud 4. mai 2020)
2019. aasta viidi taimekahjustajate monitooring läbi 6. maist kuni 1. juulini.
2018. aasta viidi taimekahjustajate monitooring läbi 14. maist kuni 9. juulini.
2017. aasta viidi taimekahjustajate monitooring läbi 19. maist kuni 18. juulini.
2016. aasta viidi taimekahjustajate monitooring läbi 15. maist kuni 12. juulini.
2015. aasta viidi taimekahjustajate monitooring läbi 11. maist kuni 16. juulini.
2014. aasta viidi taimekahjustajate monitooring läbi 9. juunist kuni 13. juulini.
Toetab Euroopa Liit
Taimekahjustajate monitooringut viiakse läbi MAK 2014-2020 meetme “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” taimekasvatuse valdkonna raames.
Viimati uuendatud 26.06.2026
