Kiiresti muutuvates majandustingimustes on eriti oluline kalkuleerida, kas tootmisest saadavad sissetulekud katavad kõik toodangu saamiseks tehtavad kulutused vastaval saagitasemel ja kas kokkuvõttes on ettevõtte tegevus tasuv.
Kattetulu arvestusmetoodika on põllumajandustootjatele abiks nii tootmise planeerimisel kui ka aasta tulemuste kokkuvõtmisel ja analüüsimisel. Infomaterjali koostamisel on arvestatud vastava aasta looduslikke tingimusi, hinnataset ja muid olulisi aspekte. Arvutuste tegemisel on konsulteeritud oma ala ekspertide ja praktikutega.
Kattetulu arvestused on oluliseks õppe- ja infomaterjaliks ka põllumajanduskoolide õpilastele ja konsulentidele.
UUS! Valminud on 2025. aasta taime- ja loomakasvatuse kattetulu näidisarvestused, mis on kättesaadavad Power BI keskkonnas ning vaadeldavad ja võrreldavad 2023–2025. aastate aegreana. Andmeid saab eksportida MS Excelisse, et valida sobivad näitajad ja jätkata analüüsi.
Kattetulu arvestused ja abimaterjalid
Tasakaalustatud väetamisel tuleb lähtuda mulla toitainete sisaldusest (määratakse mullaanalüüside põhjal), kasvatatavast kultuurist ja planeeritavast saagitasemest. Iga kasvatatava kultuuri juures tuleb arvestada ka sellega, millised olid eelkultuurid ning milliseks võivad kujuneda taimede kasvu- ja koristustingimused.
Kuna turule on jõudnud palju erineva koostisega mineraalväetisi, tuleb valiku tegemiseks kindlaks teha, kui palju on antud väetises toiteelemente (NPK) ja milline on toiteelemendi maksumus.
Orgaanilise väetise maksumus arvutatakse lähtudes mineraalväetise toiteelementide maksumusest. Selleks on vaja teada, milline on põhitoiteelementide (NPK) sisaldus ühes tonnis sõnnikus. Eelkõige sõltub see looma liigist, allapanust, sõnniku kuivaine sisaldusest ja säilitamise tingimustest.
Väetise kalkulaator võimaldab lihtsal viisil välja arvutada mineraalväetistes sisalduvate toiteelementide ja orgaanilise väetise maksumuse.
Viide maaeluministri määrusele 30.09.2019 nr 73, lisa 6:
Viide:
Taimekaitsevahendite kasutamisel on soovitav järgida head taimekaitsetava ja integreeritud taimekaitse põhimõtteid. Muudatustega kursis olemiseks ning kõige ajakohasema info saamiseks on soovitatav jälgida Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitsevahendite registrit.
Taimekaitsevahendite maksumus arvestatakse kuluna ühe hektari kohta vastavalt kulunormile. Arvestada tuleb ka pritsimiskordade arvuga.
Viide Põllumajanduse- ja Toiduameti kodulehele:
Masinatööde tegemiseks on igas konkreetses ettevõttes erinevad võimalused, seetõttu on otstarbekas masinatööde kulu eraldi välja arvutada. Kui ettevõttes ei ole võimalik masinatööde maksumust iga põllukultuuri juures eraldi välja tuua, siis võetakse aluseks teenustööde maksumus (nt taimekaitsetööd, silo tegemine jne).
Taimekasvatuses kasutatakse traktoreid mitmetel töödel koos erinevate töömasinatega. See tingib vajaduse eraldi arvestada töömasina ja traktori kulud kas töötunni, hektari või konkreetse toodanguühiku (näiteks heinarull) kohta. Töö- ja jõumasina kulude kokku liitmisel saame agregaadi kulud antud tööl.
Taimekasvatustööde kulusid mõjutavad mitmed tegurid: tööks valitud masina tüüp ja tootlus, masinate hinnad, pinnase kivisus, mulla niiskus, harimise sügavus, põldude suurus, saagikuse tase, vilja niiskus, veokaugused jne. Seega, sõltuvalt kohalikest tingimustest ja valitud tehnoloogiast. Masinatööde kulu erinevate tehnoloogiate (künnipõhine, pindharimine ja otsekülv) puhul võib ühe ja sama töö maksumus varieeruda suures ulatuses. Riski, kasumit ja käibemaksu ei ole masinatööde kuludesse arvestatud.
Masinatööde kulude arvutamisel võib kasutada masinakulude algoritme.
Põllumajandusettevõtte struktuur on mitmekülgne. Paljudel juhtudel on tegemist nn segatootmisega, kus tegeletakse nii taime- kui loomakasvatusega ja lisaks saadakse sissetulekut ka kõrvaltegevustest. Sellise struktuuriga ettevõtte puhul on üsna keeruline välja tuua, kas tasuvam on kasvatada otra või kaera, pidada piimalehmi või nuumsigu jne.
Ühelt poolt on vaja kindlaks teha ettevõtte sissetulekud, mis saadakse põllumajanduslikust tootmisest, kusjuures arvestatavaks sissetulekute osaks on ka toetused. Teisalt on igas ettevõttes tegemist mitmesuguste kulutustega, mis tuleb tasuvusarvestustes samuti arvesse võtta.
Kogutoodangu väärtus on otseselt seotud saagikus- ja produktiivsusnäitajatega. Vastavalt tootmise tasemele on vaja teha teatud kulutused, need on muutuvkulud.
Lisaks muutuvkuludele on igas ettevõttes püsikulud, arvestada tuleb ka põhivara väärtuse languse ehk kulumiga, makstavate intresside ja tootmisest tulenevate maksudega. Kuidas siis kõige lihtsamalt selgeks teha, kas ettevõtte sissetulekud katavad kõik kulutused ja kas ettevõtte tegevus on tasuv?
Metoodika
Kattetulu metoodika võimaldab lihtsal viisil hinnata majapidamise eri harude tulukust, analüüsida tootmise tasuvust erinevate stsenaariumide puhul ning prognoosida tulude-kulude eelarvet ja raha liikumist mitmesuguseid riskitegureid arvesse võttes.
Kattetulu
Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe.
Taimekasvatuses arvutatakse kattetulu kahel kuni kolmel tasemel: kattetulu 1, kus kogutoodangu väärtusest lahutatakse muutuvkulud; kattetulu 2, mis võtab arvesse masina- ja käsitsitööde kulud ning kattetulu 3, kus võetakse arvesse saagi- koristuse järgsed kulud (hoiu- ja turustuskulud, säilituskaod).
Kogutoodang
Kogutoodangu väärtus on aasta jooksul toodetud toodangu (põllu- ja aianduskultuurid, piim, liha jne) väärtus turuhindades.
Toodang võib olla toodetud müügiks, kasutamiseks ettevõtte siseselt või jääda varudeks. Kogutoodangu väärtusele lisatakse ka toodanguliigiga seotud otsetoetused.
Muutuvkulud
Muutuvkulud on konkreetse toodanguliigi tootmiseks vajalikud kulud planeeritud tootmistaseme juures.
Muutuvkuludeks on taimekasvatuses seemned, taimed, istikud, väetised, taimekaitsevahendid, loomakasvatuses söödad, ravimid, veterinaarteenused jne. Muutuvkulude tase muutub kooskõlas tootmise mahu kasvu või kahanemisega.
Masina- ja käsitsitööd
Masinatööde tegemiseks on igas ettevõttes erinevad võimalused, seetõttu on otstarbekas masinatööde kulu eraldi välja arvutada.
Kui ettevõttes ei ole võimalik masinatööde maksumust iga põllukultuuri juures eraldi välja tuua, siis võetakse aluseks teenustööde maksumus (nt taimekaitsetööd, silo tegemine jne).
Aianduskultuurid vajavad kasvuperioodil lisaks masinatöödele ka tööjõudu käsitsitööde tegemiseks (nt taimede istutamine, rohimine ja kõplamine, saagikoristus).
Püsikulud
Püsikulud on tootmise teatud tasemeni enamvähem samal tasemel ja neid on raske konkreetse tootmisharuga siduda.
Püsikuludeks on näiteks tööjõukulud, ehitiste, masinate ja seadmete hooldekulud, kütuse- ja energiakulud, kulum jne.
Kattetulu metoodika järgi arvutatakse kõigepealt kattetulu iga ettevõttes kasvatatava põllukultuuri hektari ja loomaliigi pea kohta ning seejärel leitakse vastavalt külvipinnale ja loomade aasta keskmisele arvule kattetulu kogu ettevõttes. Ettevõtte kogu kattetulu peab katma püsikulud ja kuna püsikulud on enamasti kindel suurus, siis kujuneb kasum seda suuremaks, mida suurem on kattetulu.
Viimati uuendatud 17.03.2026
