Taimekaitse

Taimekahjustajate ja taimekaitse alased uuringud, taimehaiguste diagnostika, resitentsusaretus ja nõuded.

Osakonna tegevus algas vajadusest aretada Eesti tingimustes kasvatamiseks sobivaid, taimekahjustajate ja ilmastiku suhtes vastupidavamaid sorte. Seda arvestati Eestis juba 1920. aastal Jõgeva mõisa aladele rajatud Sordikasvanduses. Resistentsusalase töö eesmärk on leida iga taimehaiguse puhul haigustekitajale vastupidavad lähtesordid, uurida haigustekitaja bioloogiat ja töötada välja hindamismetoodika. Haiguskindlate sortide aretamisel on kõige olulisem lüli õige metoodika kasutamine aretusmaterjali haiguskindluse hindamisel.

Enam kui 100 aasta jooksul on sordiaretajatele abiks oldud, hinnates aretuspõldudel olulisemate taimehaiguste intensiivsust. Kasvuhoones ja laboris on infektsioonifoonidel määratud resistentsust järgmistele haigustele ja kahjuritele:

  • Kartulil – nematood, lehemädanik, mugulate märgmädanik ja pruunmädanik, varrepõletik ning viirushaigused.
  • Teraviljadel – nematood, lendnõgi, kõvanõgi, jahukaste, roosted ja lumiseen.
  • Kõrrelistel heintaimedel – valgetäpilisus, roosted ja jahukaste.
  • Punasel ristikul – ristikuvähk.

Uue sordi haiguskindluse aretamisel aktiivselt osalenud resistentsuslabori teadur saab ka sordi kaasautoriks. Näiteks on ta kaasautor järgmistele sortidele: talirukis ‘Elvi’, kartulid ‘Sarme’ ja ‘Anti’, tomatid ‘F1 Piibe’ ja ‘Mato’, kaerad ‘Kalle’ ja ‘Kusta’, suvinisu ‘Mireete’.

Alates 2020. aastast asuvad Jõgeval (M. Pilli haru 1) renoveeritud ja kaasaegses laborihoones koos kolm osakonda:

  • Taimekaitse
  • Taimebiotehnoloogia
  • Geenipank

Uuendatud ruumid ja kasvuhoone tagavad veelgi paremad tingimused taimekahjustajate uurimiseks ning aretusmaterjali ja sortide haiguskindluse katsetamiseks.

Taimekaitse fookuses

  • Taimekahjustajate monitooring taimehaiguste ja kahjurite esinemise ja leviku hindamiseks teravilja, rapsi, põldherne ja põldoa tootmispõldudel.

    UURI EDASI 
     
  • Aretiste ja sortidehaiguskindluse hindamine ja resistentsusaretuse toetamine. Koostöös sordiaretajatega toimub aretusmaterjali haiguskindluse hindamine tali- ja suvinisu, odra, kaera, kartuli, heintaimede ja liblikõieliste kultuuride aretuspõldudel, uuritakse haigustekitaja bioloogiat ja töötatakse välja hindamise metoodikad. Kasvukappides ja kasvuhoones provokatsioonifoonidele rajatud katsed täiendavad ja täpsustavad põldhindamiste tulemusi, aidates välja valida haigustele resistentsemaid aretisi ja sorte.
     
  • Taimehaigusi põhjustavate patogeenide ja kahjurite esinemise hindamine katse- ja tootmispõldudel erinevate teadus- ja koostööprojektide raames.
     
  • Taimekahjustajate kindlaks määramine morfoloogiliste ja geneetiliste tunnuste järgi laboritingimustes. Selleks on Jõgeva alevikus sisustatud moodne labor ühes kõige vajalikuga.
     
  • Taimepatogeenide fungitsiidiresistentsuse uuringud. Keskendume teravilja saaki ja kvaliteeti kahjustavatele taimehaigustekitajatele sh kõrreliste helelaiksusetekitaja Zymoseptoria tritici, ramularioosi tekitaja Ramularia collo-cygni ja võrklaiksusetekitaja Pyrenophora teres f. teres. Selgitame nende kohastumist ja arengut ning fungitsiidide mõju nende elutegevusele.

    uuri edasi
     
  • Rapsikahjurite sh naeri-hiilamardika ja kõdra-peitkärsaka insektitsiidiresistentsuse uuringud. 
     
  • Umbrohtude herbitsiidiresistentsuse uuringud.
  • Integreeritud taimekaitse suuniste ja tõrjekriteeriumite välja töötamine.

Uuri edasi

  • Taimekaitseseadmete õppevideod.

Uuri edasi

  • Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise uuringud, mis ühendavad taimekahjustajate leviku hoiatus- ja prognoosisüsteemi info ja internetipõhise taimekaitse nõuandesüsteemi. 
     
  • Demokatsed võrdlemaks fungitsiidide ning bioloogilist päritolu biostimulaatorite ja väetiste mõju tali- ja suviteraviljadel seemnete puhtimise ja kasvuaegse lehestiku töötlemise teel.
     
  • Taimekaitsevahendite efektiivsuskatsed fungitsiidide, herbitsiidide, insektitsiidide ja kasvuregulaatorite efektiivsuse ning selektiivsuse hindamiseks teraviljadel, rapsil, kartulil ja heintaimedel.
     
  • Biotõrje katse- ja arendustegevus ning potentsiaalsete biotõrjeks sobilike Eesti loodusest pärit pärmseente tuvastamine ja testimine erinevate põllukultuuride vastupanu suurendamiseks ja kaitsmiseks taimehaiguste eest.
  • Laboris analüüsitakse toidu- ja söödakultuuride koostist ja uuritakse erinevaid kvaliteedinäitajaid. Sõltuvalt kultuurist määratakse kuivaine-, proteiini-, askorbiinhappe, suhkru-, tärklise-, tuhasisaldus.
     
  • Heintaimede ja liblikõieliste kultuuride söödaproovides määratakse toor- ja neutraalkiu sisaldus.
     
  • Nisu küpsetusomaduste ja kvaliteedi selgitamiseks määratakse tuha-, proteiini- ja tärklisesisaldus, kleepvalk, langemisarv ja taigna füüsikaliste omaduste määramiseks tehakse alveogramm, farinogramm, ekstensiogramm ja prooviküpsetus.

Kontakt

Pille Sooväli 
taimekaitse osakonna juhataja
vanemteadur

+372 7768375

[email protected]

Kollane rooste talinisul. Foto: Riinu Kiiker 

Pakume üliõpilastele võimalust teha praktilist katsetööd, uurimistöid ja lõputöid integreeritud taimekaitse, biotõrje lahenduste, sordiresistentsuse, taimekahjustajate leviku ja kohastumuse teemadel.

METKi väljaanded

  • “Biostimulaatorite kasutamine suviteraviljadel”, Pille Sooväli, Agronoomia 2024, lk 109—114.
  • „Mõnede umbrohtude võimalikust herbitsiidiresistentsusest Eestis esmaste skriininguandmete alusel“, Silvia Pihu, Agronoomia 2023, lk 124-134.
  • „Fungitsiidiresistentsuse levik võrklaiksuse tekitaja Pyrenophora teres f. teres Eesti populatsioonis”, Regina Pütsepp, Riinu Kiiker, Lee Põllumaa, Andres Mäe, Agronoomia 2023, lk 135-144.
  • „Uus umbrohi Eestis – kahar luste (Bromus sterilis) – ja selle herbitsiiditolerantsus“, Agronoomia 2022, lk 169-178.
  • „Uus talinisu sort ‘Perenaise’“, Reine Koppel, Bulat Islamov, Riinu Raamets, Agronoomia 2021, lk 74-80.
  • „Taimehaiguste esinemisest teraviljapõldudel üle-eestilise monitooringu tulemusel“, Riinu Kiiker, Pille Sooväli, Agronoomia 2021, lk 150-157.
  • „Fungitsiidi resistentsus nisu helelaiksust põhjustava patogeeni Zymoseptoria tritici Eesti populatsioonis“, Marite Juurik, Riinu Kiiker, Lee Põllumaa, Andres Mäe, Agronoomia 2021, lk 158-164.
  • „Fungitsiidi resistentsust põhjustavate mutatsioonide levik odra põlde kahjustava patogeeni Ramularia collo-cygni Eesti populatsioonis“, Marite Juurik, Pille Sooväli, Andres Mäe, Agronoomia 2020, lk 136-141.
  • „Veepehmendi ja lambda-tsühalotriini koosmõju naerihiilamardikate tõrjes“, Liina Kann, Pille Sooväli, Sirje Tamm, Agronoomia 2020, lk 147-151.
  • “Eesti teraviljadel esinevad viirushaigused”, Pille Sooväli, Merike Sõmera, Agronoomia 2020, lk 202-210.
  • “Taimehaiguste monitooringu tulemused 2014–2016. a.”, Pille Sooväli, Mati Koppel, Taimekasvatuse alased uuringud Eestis 2017, lk 139-146.
  • “Biostimulaatorite kasutamine teraviljadel 2011–2016”, Pille Sooväli, Mati Koppel, Taimekasvatuse alased uuringud Eestis 2017, lk 156-162.
  • Kartuli kahjustajad ja nende tõrje (2020)
  • Hea põllumajandustava (2020)
  • Põllukultuuride kahjustajad ja nende tõrje (2018)
  • Heintaimede kahjustajad ja nende tõrje (2017)

Projektid

Eelmine
Järgmine
PUT „FITNESS“: Fungitsiidiresistentse Zymoseptoria tritici populatsiooni areng ja kohastumus Eestis
PUT „FITNESS“: Fungitsiidiresistentse Zymoseptoria tritici populatsiooni areng ja kohastumus Eestis
TEMTA-3 „BIOFU“: Pestitsiidide kasutamist vähendavate bioloogiliste taimekaitsevahendite arendamine
TEMTA-3 „BIOFU“: Pestitsiidide kasutamist vähendavate bioloogiliste taimekaitsevahendite arendamine
Teraviljadel ja rapsil levivate taimekahjustajate pestitsiidiresistentsuse ja bioloogiliste taimekaitsevahendite uuring
Teraviljadel ja rapsil levivate taimekahjustajate pestitsiidiresistentsuse ja bioloogiliste taimekaitsevahendite uuring
Integreeritud taimekaitse suuniste tõrjekriteeriumite uuendamine
Integreeritud taimekaitse suuniste tõrjekriteeriumite uuendamine
open graph imagesearch block image