Tellimislehed
Mida agrokeemia laboris analüüsime?
Mulla analüüsid: P, K, Ca, Mg, S, B, Cu, Mn, Fe, Zn, Al, Fe (taimede poolt omastatavad vormid), N, pH, orgaaniline C, lõimis
Substraadi analüüsid: pH, NO3-N, P, K, Ca, Mg, S, B, Cu, Mn, Fe, mahumass, soolade üldsisaldus
Orgaanilise väetise, mineraalväetise, lubiväetise, turba analüüsid: pH, N, NO3-N , NH4-N P, K, Ca, Mg, S, B, Cu, Mn, Zn, Fe, kloriidid, kuivaine, orgaaniline aine, biureet, granulomeetria, veeimavusvõime, elektrijuhtivus, mahumass, lagunemisaste, neutraliseerimisvõime, reaktiivsus
Sööda, taimse materjali, toidu, mulla (üldsisaldus), turba, vee analüüsid: Al, As, B, Ba, Ca, Cd, Co, Cr, Cu, Fe, Hg, K, Mg, Mn, Mo, Na, Ni, P, Pb, S, Se, Sn, Zn, V
Mullaproovi teekond
Kas oled mõelnud, mis saab mullaproovist pärast selle võtmist?
Video kaudu avaneb võimalus piiluda METKi Saku labori agrokeemia valdkonna köögipoolele. Igal aastal liigub mööda seda teekonda kümneid tuhandeid mullaproove.
Mullaproovi võtmise juhend
Jälgi proovikogumise juhiseid!
Võetavate mullaproovide arv sõltub haritava maa suurusest, kasvatatavatest kultuuridest, mullastikust ja mulla lõimisest. Kuna õigest proovi kogumisest sõltub sageli ka lõplik analüüsitulemus, siis jälgige käesolevaid proovivõtmise juhiseid või kasutage mullaproovi võtmise teenust.
Maaelu Teadmuskeskus (METK) pakub mullaproovi võtmise teenust. Sobiva proovivõtja võib leida ka METKi mullaproovide võtmise koolituse läbinud isikute nimekirjast.
mullaproovi võtmise teenus
Mullaproovi võtmiseks vajalikud vahendid
- Käsimullapuur või labidas ja kühvel.
- Proovikarbid ja etiketid.
- Vajadusel katastri- või põllumassiivi kaardid.
- Mullaproovide tellimislehed ja kirjutusvahendid
- Ilmastikule sobiv riietus
Mullaproovikarpide ja käesoleva aasta mullaproovi numbrite kleebiste tellimiseks saada vastav tellimisleht e-postiga [email protected].
Loodussõbralikud papist mullaproovikarbid tuleb enne kasutamist kokku voltida. Õigesti kokkupandud ja tähistatud mullaproovikarp kiirendab labori tööd. Triipkoodiga proovi numbrit tähistav kleeps paigutatakse karbi küljele.
Mullaproovikarbi voltimine videojuhend:
Mullaproovi võtmine
Tavaliselt võetakse 1 proov 3-5 hektari kohta
Põld (põllud), kust soovitakse proove võtta, tuleb enne mullastiku ja kultuuride (külvikorra) järgi plaanil (kaardil) või skeemil jaotada proovilappideks, mille suurus sõltub mullastiku kirjususest ja külvikorra väljade suurusest. Tavaliselt võetakse 1 proov 3-5 hektari kohta. Väga homogeense mullastiku korral võib proovilapi suuruseks olla kuni 10 ha (näiteks tasandikel paiknevad kuivendatud gleimullad).
Mullaproovi võtmise keskmine sügavus 13-18 cm
Keskmine mullaproov võetakse tavaliselt 13-18 cm sügavuselt, rohumaadelt veidi sügavamalt. Masinaga proove kogudes tuleb iga põllu juures kindlaks teha (näiteks käsipuuriga) huumushorisondi tüsedus ja vastavalt sellele seadistada ka mullapuuri võtmise sügavus, et keskmisse proovi ei satuks alumiste mullahorisontide materjali. Seega tuleb õhema huumushorisondi puhul proovi võtmissügavust vähendada.
Üks mullaproov koosneb tavaliselt 15-30 üksikproovist
Keskmine mullaproov koosneb tavaliselt 15-30 üksikproovist (spetsiaalse mullapuuriga võtmise korral), mis on võetud ühelt kultuurilt, võimalikult ühesuguse lõimise (liiv, saviliiv, liivsavi, savi, turvas) ja niiskusastmega mullalt.
Üksikproovide arv sõltub lõimisest, mullaniiskusest, maakasutusest jne, kuid tuleb jälgida, et proovikarp oleks täidetud minimaalselt 80% ulatuses (ca 500 g mulda). Turvasmuldade puhul peab proovikarp olema täielikult turbaga täidetud. Proovilapil tuleb seejuures liikuda Z, C, V, U kujuliselt või lihtsalt sikk-sakiliselt. Mida kirjum ja ebaühtlasem on muld, seda rohkem tuleks proovilappe kavandada ja keskmisi mullaproove võtta.
Mullaproovi võtmine käsimullapuuriga
Üksikproovi võtmisel jälgitakse, et puur ei satuks kivile jms kohtadele, mis võiksid puuri kahjustada ning et proovi ei satuks kõrvalist substraati (heinatuustid, sõnnikutükid, väikesed kivid, mineraal- või lubiväetist jne).
Käsimullapuuriga võtmise korral surutakse puur püstiasendis jaluseni mulda, keeratakse ca 90 kraadi ja tõmmatakse seejärel mullast välja. Puuri süvendis olev muld lükatakse süvendist välja ja kogutakse kühvliga ämbrisse või puhtasse karpi (enne eraldatakse puuri otsas olev alumise horisondi teist värvi muld). 15 - 30 torkega ongi keskmine proov - 0,5 kg käes.
Mullaproovi võtmine labidaga
Labidaga proovi võtmisel kaevatakse künnikihi sügavune (20 - 25 cm) süvend nii, et üks süvendi serv on sirge. Üksikprooviks eraldatakse sirgest servast labidaga ülevalt alla ühepaksune siil mulda, vähemalt 2/3 huumushorisondi ulatuses. Süvendi sirgest servast võib ka lusika või kühvlikesega kaapida põhjast servani nii, et kogu seina ulatuses saadakse võrdsed osad mulda.
Üksikproovid peavad olema võimalikult ühesuurused. Need kogutakse (labida ja kühvliga võtmise korral puhtasse plastmassämbrisse, segatakse hoolikalt ja võetakse 0,4 - 0,5 kg raskune proov) käsipuuriga ja masinaga võttes spetsiaalsesse karpi või puhtasse topisikusse. Karbist või topsikust eemaldatakse taimejäänused, heinatutsud jm võõrkehad ning asetatakse need kogumiskasti.
Proovi võtmise aeg
Kui ilmastik lubab, võib proove võtta aastaringselt, kuid muld ei tohi olla määrduvalt märg. Proove võib võtta kevadel enne väetiste külvi, kuid sobivaim aeg on sügisel kohe peale saagi koristamist.
Ärge võtke mullaproove:
- värskelt lubjatud või väetatud põllult, minimaalne vaheaeg 1 - 1,5 kuud;
- sõnnikuga väetatud põllult, vaheaeg kuni 3 kuud (sügisel väetatud põllult soovitame proovi võtta järgmisel sügisel);
- tugeva vihma ajal, vaheaeg 3 - 4 tundi, kuid muld ei tohi olla liiga märg ega kleepuv;
- sõnniku-, komposti-, lubja-, väetise-, kartuli-, põhu-, heinakuhja vms asemelt;
- üksikproove ei ole mõtet võtta üldpinnast oluliselt erinevatest kohtadest, nagu mikrolohkudest, kokku- ja lahkukünnivagudelt ning kohtadest, kus huumushorisondile järgnevad horisondid on pinnale küntud, samuti sellistest kohtadest, kus on tegemist võtmisalal (maaüksusel) suhteliselt väga väikese osa teist liiki mullaga, mis erineb oluliselt põhimulla liigist või liikidest (näiteks tugevama kallakuga põld, kus enamus võtmisala (ruudu) piires asuvast mullast on mineraalmuld, aga väga väikese osa pinnast moodustab turvasmuld);
- dreenide kohalt, kraaviservadelt, teeäärtest, veekogude vahetust lähedusest ja kohtadest, mis erinevad oluliselt üldisest foonist.
Proovidele lisatakse tellimisleht, millele kirjutatakse proovinumbrid, tellija nimi, aadress, telefoninumber, analüüsi- ja nõustamise soovid.
Mullaproovid tooge Maaelu Teadmuskeskuse Sakus asuvasse proovide vastuvõttu või saatke pakiga.
proovide vastuvõtu info
Sõnnikuproovi võtmise juhend
Sõnniku keskmine proov saadakse osaproovidest.
Osaproovid võetaks vedelsõnniku ja virtsa puhul peale laguuni või hoidla segamist vahetult enne väljavedu ning tahkesõnniku ja komposti proovid võetakse väljaveo käigus.
Vedelsõnnikust ja virtsast on soovitav võtta ~0,5 liitrine proov igast viiendast väljaveetavast koormast. Edasi need 0,5 liitrised proovid valatakse kokku sobivasse nõusse (koondproov) segatakse tugevasti läbi ja sealt täidetakse spetsiaalne plastist proovipurk umbes 3/4-ni mahust (~0,7l). See on laboratoorne proov. Iga hoidla kohta võetakse eraldi proov.
Väiksemate hoidlate puhul on proovi võimalik peale segamist võtta otse hoidlast kasutades selleks sobivat pikavarrelist kopsikut. Osaproove võetakse hoidla erinevatest kohtadest ja erinevalt sügavuselt jälgides sealjuures tööohutuse reegleid.
Kui proove on mitu ja neid pole võimalik samal päeval proovide vastuvõttu saata, tuleb proove kuni ärasaatmiseni hoida külmkapis, kuid mitte kauem kui 1 nädal.
Proovi saatmiseks kasuta vaid selleks ettenähtud plastist proovipurki!
Kuna suletud purgis võib eralduvate käärimisgaaside rõhk tõusta mitme atmosfäärini (lõhkemise oht) on lubatud kasutada ainult Maaelu Teadmuskeskuse (METK) poolt tarnitavaid purke. Neid purke on võimalik saada METK proovide vastuvõtust (Teaduse 4, Saku) tasuta. Kui on soov kasutada proovivõtu anumate kättesaamiseks pakiautomaati, siis tuleb saatmiskulud katta tellijal. Neid on võimalus soetada ka laotusteenust osutavatelt firmadelt.
proovide vastuvõtu info
Tahesõnniku ja komposti proovid võetakse väljaveol. Selleks võetakse üks hargi- või labidatäis igast viiendast väljaveetavast koormast (koorma samast kohast) ja visatakse see sobivasse nõusse või mahalaotatud kiletükile. Lõpuks segatakse see koondproov võimaluse piires läbi ja proovi erinevatest kohtadest võetakse veelkord väikesed osaproovid - kokku ~0,7 liitrit.
Tahesõnniku või komposti proovide pakendamiseks võib kasutada kolmekordset kilekotti. Igast kotist tuleb peale täitmist ülearune õhk kätega välja suruda ja iga kott suletakse eraldi. Säilitamine sama kui vedelsõnniku puhul.
Iga proov nummerdatakse ja varustatakse eraldi tellimislehega.
Nii saatelehel kui purgil peab olema PRIA loomakasvatushoone registrinumber, mille juurde sõnnikuhoidla kuulub, proovide arv peab vastama hoidlate arvul.
Väetustarbekaardid ja uudse teenusena NPK väetussoovituste kaardid leiate nüüdsest ePRIA põldude haldamise teenusest.
Kuna ePRIA põldude haldamise teenus on veel arendusjärgus ja ei ole saavutanud täisfunktsionaalsust, siis ei ole hetkel rakenduses võimalik näha proovi numbrit ning mullaproovi tulemusi seostada proovivõtu asukohaga. Vajadusel leiate selle info METKi kaardiserverist.
Mullaproovide asukohtade rakendus
Kui Teil on küsimusi ePRIA teenuse osas või Teid ei rahulda rakenduse funktsionaalsus, siis on kontaktiks PRIA: Doris Silm [email protected].
Juhul, kui teil ei õnnestu oma kaarte ePRIA põldude haldamise teenusest leida või teil on muid kaartide sisu puudutavaid küsimusi, võtke palun ühendust METKi mullastiku valdkonna peaspetsialisti Kristi Tomsoniga [email protected].
Küsimuste korral proovide analüüsitulemuste osas pöörduge METKi labori poole: Annika Jordanov, [email protected].
Viimati uuendatud 30.01.2026
