Seire käigus vaadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.
Laboris määratakse rohuproovist paika pandud kriteeriumide alusel rohu kuivainesisaldus, kuivaine seeduvuse protsent ning kuivaine proteiini-, happekiu- ja neutraalkiusisaldus.
Maaelu Teadmuskeskus korraldab heintaimede sileerimise optimaalse aja seiret juba alates 2002. aastast. Artiklid seire kohta:
Silo, kui väärtuslikku loomasööta, on METKi ja tema eelkäijate juures analüüsitud juba üle 50 aasta.
1964. aastal loodud vabariikliku agrokeemia labori struktuuris oli ka söötade osakond. Osakonna ülesandeks oli analüüsida taimse päritoluga söötasid ja uurida nende kvaliteedi vastavust kehtestatud üleliidulistele ja vabariiklikele normidele. Kuni 90ndateni oli selles laboris suur siloproovide hulk, sealjuures analüüsiti ka silos esinevaid lenduvaid rasvhappeid.
Silo analüüsi korralduses on aastate jooksul toimunud mitmeid muudatusi, sõltuvalt asutuste struktuurist. Algselt viidi analüüse läbi Vabariikliku Agrokeemia Labori söötade osakonnas. Alates 2024. aastast teostab rohu- ja siloproovide analüüse METKi Saku labor, täpsemalt teravilja ja söötade valdkond.
Allolevas videos näitavad söötade ja jääkide labori töötajad, kuidas valmistatakse põldudelt kogutud rohuproove analüüsimiseks ette ja räägime ka analüüsi protsessist.
