Vaatlustulemused on esitatud kaardil:
Taliteraviljade talvitumine oli rahuldav. Maikuu jahedus ja kuivus ei soodustanud haigustekitajate levikut. Talinisu ja taliodra levinum haigus oli jahukaste, hiljem lisandus talinisule helelaiksus ja nisu-pruunlaiksus, taliodrale võrklaiksus. Õitsemisaegne soe ja niiske ilm soodustas pähikufusarioosi levikut.
Tärkavaid suviteravilju kahjustas maakirp, võrsumise kasvufaasist alates levisid massiliselt lehetäid nii odral, kaeral kui nisul. Jahukaste levis vastuvõtlikel suviodra ja suvinisu sortidel. Suviodral võrklaiksuse ja suvinisul helelaiksuse nakkus jäi tavapäraseks, kaeral esines vähesel määral pruunlaiksust ja kroonroostet.
Tärganud põldoa ja põldherne lehti kahjustasid kärsakad. Kasvuperioodil esines põldoal peamiselt šokolaadilaiksust, vähem oli laikpõletikku.
Talirapsi talvitumine oli piirkonniti väga ebaühtlane ja taimik jäi hõredaks, esines hulgaliselt hiilamardikaid ja kõdra-peitkärsakaid.
2024. aastal analüüsisime fütopatogeense seene Zymoseptoria tritici (Zt) tundlikkust DMI-, SDHI-, QoI- ja QiI-rühma toimeainete suhtes.
Helelaiksuse tõrjele kulutatakse Euroopa Liidus kogu fungitsiidikuludest 70%. Peamised fungitsiidide toimeained, mida Eestis nisuhaiguste tõrjeks kasutatakse, kuuluvad:
- DMI-rühma (triasoolid): mefentriflukonasool (MEF), protiokonasool (PROD) ja tebukonasool (TEB);
- SDHI-rühma (suktsinaatdehüdrogenaasi inhibiitorid): biksafeen (BIX) ja fluksapüroksaad (FLX);
- QoI-rühma (strobiluriinid): asoksüstrobiin (AZO), püraklostrobiin (PYR);
- QiI-rühma: fenpikoksamiid (FEN).
Testitud toimeainete efektiivsust hinnati maakondade lõikes kolmepallisüsteemis:
- Madal risk – toimeaine on efektiivne.
- Keskmine risk – maakonnas on üksikuid isolaate, mille tundlikkus on vähenenud toimeaine suhtes.
- Kõrge risk – maakonna populatsioon ei ole tundlik toimeaine suhtes.
Joonisel 1 toodud andmetest nähtub, et SDHI-rühma toimeainetest oli biksafeen efektiivsem võrreldes fluksapüroksaadiga. DMI-rühma preparaatidest toimisid kõige efektiivsemalt mefentriflukonasool ja protiokonasool. Tebukonasooli efektiivsus oli madal kõikides maakondades. QoI-rühma toimeainetest oli patogeeni tundlikkus vähenenud asoksüstrobiini ja püraklostrobiini suhtes. QiI-rühma toimeaine fenpikoksamiid oli Zt tõrjes efektiivne.
Joonis 1. Zt popultasiooni tundlikkus SDHI, DMI ja QoI rühma toimeainete suhtes maakondade lõikes 2024 a.
Et püsida monitooringu tulemustega jooksvalt kursis:
- liitu Whatsappi grupiga või
- telli teavitus mobiiltelefoni sõnumitesse.
Lisainfo:
Pille Sooväli
taimekaitseosakonna juhataja
