Põllumajandustootjate osakaal toidukaupade jaehinnas on kahanemas

Piimatooted

Joogipiim

Aastaga on joogipiima jaehinnas vähenenud tootja osakaal.

2026. aasta I kvartalis langes kilepiima jaehind 2,9% võrreldes 2025. aasta IV kvartaliga. Kilepiima (2,5%) jaehinnas moodustab tööstuse osa ligikaudu 41% ja tooraine osa 39%, samas kui kaubanduse marginaal puudub. Võrreldes 2025 aasta sama perioodiga jäi jaehind muutumatuks.

Võrreldes  2025. aasta IV kvartaliga langes purepakendis piima jaehind 4,4%. Purepakendis piima puhul on suurim osakaal tööstusel, mis moodustab umbes 32% jaehinnast. Kaubanduse osa ulatub ligikaudu 28% ning tooraine osakaal jääb 20% juurde. 2025. aasta sama perioodi võrdluses on jaehind jäänud sisuliselt muutumatuks.

2026. aasta I kvartalis langes täispiima jaehind võrreldes eelmise kvartaliga 4,2%. Täispiima puhul on jaehind jaotunud ühtlasemalt – kaubanduse osa moodustab umbes 29%, tooraine osa 26% ja tööstuse osa 25%. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on enim tõusnud täispiima hind 9,5%. (Joonis 1)

Juust ja või

Juustude ja või puhul on suurim osakaal sageli kaubandusel. Aastaga on vähenenud tootja osakaal jaehinnas, tööstuse osakaal on tagasihoidlikum võrreldes teiste toodetega.  Edami juustu puhul moodustab kaubandus umbes 44% jaehinnast, samas kui tooraine osa jääb ligikaudu 23% ja tööstuse osa 14% juurde.  Võrreldes 2025. aasta IV kvartaliga tõusis Edam juustu jaehind vaid 0,3%. Samas 2025. aasta I kvartaliga võrreldes on jaehind jäänud muutumatuks. Gouda juustu puhul moodustab kaubanduse osakaal 40% jaehinnast, tooraine osakaal 25% ja tööstuse osakaal 15%. Võrreldes 2025. aasta IV kvartaliga tõusis jaehind 3,2%, kuid aastases võrdluses on jaehind langenud 5,5%.

Või puhul on jaotus tasakaalustatum, kaubanduse osakaal ulatub 35%, tooraine osa 32% ja tööstuse osa 13%. 2026. aasta I kvartalis langes või hind võrreldes eelmise kvartaliga 4,8%. Eelmise aasta sama perioodi võrdluses on või jaehind langenud 1,8%. (Joonis 2)

Lihatooted

Hakkliha puhul jaguneb jaehind suhteliselt tasakaalus tooraine ja tööstuse vahel. Oluliselt on kallinenud veisehakkliha tööstuse osakaalu suurenemise arvelt. Viineri puhul on tootja osakaal väikseim proportsionaalselt tooraineks kasutatava liha kogusega.

2026. aasta I kvartalis moodustab koduse hakkliha jaehinnas tooraine osa ligikaudu 35% ja tööstuse osa 32%, samas kui kaubanduse osakaal on 13%. Võrreldes eelmise kvartaliga tõusis 2026. aasta I kvartalis koduse hakkliha hind 3,8%. 2026. aasta I kvartalis on võrreldes 2025. aasta I kvartaliga koduse hakkliha jaehind tõusnud 15,2%.

Veisehakkliha puhul on suurim osakaal tööstusel, mis moodustab 40% jaehinnast, tooraine osa on 22% ning kaubanduse osakaal 18%. Veisehakkliha jaehind tõusis 2026. aasta I kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 15%. Eelmise aasta sama perioodi võrdluses on veisehakkliha jaehind tõusnud 77%.

Seahakkliha puhul on tööstuse osa jaehinnast 35%, kaubanduse osa 24% ning tooraine osa 21%. 2026. aasta I kvartalis langes seahakkliha jaehind võrreldes eelmise kvartaliga 7,2%. 2026. aasta I kvartalis on seahakkliha jaehind võrreldes 2025. aasta I kvartaliga 30,9% kõrgem.

Viineri jaehinnas moodustab kaubanduse osa ligikaudu 36%, tööstuse osa 33% ning tooraine osakaal 11%. Jaehind tõusis 2026. aasta I kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 19,5%.  2025. aasta I kvartaliga võrreldes on 2026. aasta I kvartalis viineri jaehind tõusnud 22,2%. (Joonis 3)

Kartul ja köögiviljad

2026. aasta I kvartalis suurenes kartuli, porgandi ja peakapsa puhul tootja osakaal jaehinnas, ulatudes kapsa puhul kuni 56%ni, samal ajal kui kaubanduse marginaal näitas langustrendi. Pika kurgi puhul moodustas tootja osa 62% jaehinnast ning kaubanduse marginaal langes 19%ni.

Teraviljatooted

Teraviljatoodete jaehinna kujunemisel on suurim osa toidutööstusel, mis moodustas 2026. aasta I kvartalis leival 50% ja saial 51% jaehinnast. Samal perioodil on märgata teraviljatoodete tooraine teatavat kallinemist.

Munad

Kõige soodsama hinnaga on puurikanade munad. Võrreldes 2025. ja 2026. aasta esimesi kvartaleid, on lõpphind tarbijale tõusnud nii puuri- kui ka vabapidamisel kanade munade puhul. Kõige märgatavam on tõus olnud vabapidamisel kanade munadel (3,05 eurolt 3,31 euroni 10 muna kohta). Õrrekanade munade lõpphind on kaubandusmarginaali languse tõttu püsinud stabiilne. Üldist hinnatõusu on kõigis kategooriates mõjutanud tootjahinna ja käibemaksumäära tõus. (Joonis 4)

2026. a I kvartali uuringu aruanne

Hinnamarginaalide uuringust

Maaelu Teadmuskeskuse (METK) hinnamarginaali uuring käsitleb Eesti olulisemate toidukaupade – piima, liha, teraviljatoodete, köögivilja ja munade – hinna kujunemist ning tootjate ja töötlejate rolli toidutarneahelas. Uuringu analüüs põhineb Statistikaameti, Eesti Konjunktuuriinstituudi ja METKi hinnavaatlustel ning kajastab hinnamuutusi aastatel 2024–2026 I kvartal. Uuringu eesmärk on selgitada, kui suur osa toote lõpphinnast jääb põllumajandustootjale, kui palju töötlejale ning kui palju jaekaubandusele. Uuring valmib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel.

Metoodika, mis lepiti kokku 2015. aastal, näeb ette valitud kaupade jaehinna jaotamise põllumajandustootja, toidutööstuse, jaekaubanduse ja käibemaksu osadeks. Põllumajandustootja tasandil on arvestatud hinda, mis saadakse esimeselt kokkuostjalt (tööstus või jaekaubandus), millest ei ole maha arvatud tootmiskulusid ega lisatud toetusi. Toidutööstuse puhul on marginaali kujunemisel kuluna arvesse võetud tooraine hinna ja tööstusest väljamüügihinna vahe. Jaekaubanduse tasandil on kasutatud jaehinda ilma käibemaksuta, kus kuluna on arvestatud tööstusest ostetud toote hind.