Kõrreliste heintaimede kasvukõrgus suurenes 23. kalendrinädalal keskmiselt 15 cm võrra (vahemikus 11-24 cm). Liblikõieliste heintaimede kasvukõrguse juurdekasv oli 16 cm ja taimed olid varsumise faasis. Efektiivseid temperatuure lisandus nädalaga keskmiselt 54 kraadi.
Enamuses Eestis oli 5.juuni õhtuks kõrreliste optimaalseks niiteajaks vajalik soojussumma laekunud: vegetatsiooni algusest oli efektiivsetetemperatuuride summa Lõuna-Eestis 230-250, Viljandis ja Kuressaares 225 ja kõige vähem Põhja-Eestis (Saku) 190 kraadi.
Kuivainesaagi juurdekasv nädalaga oli märkimisväärne – keskmiselt 1,5 t/ha, jäädes vahemikku 1,3 kuni 6,0 t/ha Saaremaal. Võetud proovide toiteväärtuse näitajad olid endiselt heal tasemel ja muutused minimaalsed. Kõrreliste kuivaine seeduvus vähenes kuni 0,6% võrra päevas (vt tabel). Suurim muutus toimus põldtimuti taimikul, olles ligikaudu 1 % päevas. Segukülvides oleva liblikõielise mõjul oli seeduvus 2-7% võrra suurem. Proteiinisisaldus oli rohus endiselt kõrge, päevane muutus jäi alla 1%. Proteiinisisaldus oli rohu kuivaines nädalaga vähenenud võrdlemisi ulatuslikult (kõrrelistel 4-6%, segudes 2-4%), mis näitab, et lämmastikväetise mõju hakkas vähenema.
Sooja ilma tõttu oli seedumatu (ADF) kiusisalduse suurenemine 0,3-1,23% võrra päevas, mis vähendas seeduvust keskmiselt 0,45 % päevas ja oli kõrrelistel mõnes proovis juba 65%. Metaboliseeruvaenergia sisaldus oli 10,1-11,5 MJ/kg KA. Vähemalt 30%-line liblikõieliste osatähtsus rohus võimaldab optimaalset niiteaega viia 3-4 päeva hilisemale ajale. Kõrreliste niitmise optimaalne aeg on käes.
Soovime edukat sileerimist!
13. juunil võetakse kasvavast rohust uued rohuproovid.
Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti Looduskalendri (https://www.looduskalender.ee/n/) ja
Riigi ilmateenistuse(http://www.ilmateenistus.ee) andmeid.
Osadelt proovivõtmise põldudelt on rohi niidetud ja sileeritud, seepärast on tabelis analüüsiandmeid
vähem.
