Üle Eesti lisandus eelmisel nädalal efektiivseid temperatuure keskmiselt 53 kraadi, vaid Kuressaarde lisandus ainult 36 kraadi. 17. maiks kogunes Võrumaale 144, Valgamaale 143, Tartumaale 142, Viljandisse 137, Pärnumaale 133, Jõgevale 126, Kuressaarde 124, Kuusikule 116 ja Kunda vaid 97 kraadi.
Pärast pikka kuiva perioodi algasid üle-Eesti kolmapäevast alates kauaoodatud sajud. Jõgeval sadas vihma nädala lõpuni, kokku 17,2 mm, sama koguse vett said ka Kuressaare ja Viljandi. Veidi vähem sadas nädala jooksul Kundas 15,8 mm, Valga 14,3 mm, Tartu 12,6 mm ja Pärnu 11,9 mm. Kõige vähem lisandus sademeid Kuusikule 10,7 ja Võrru 9,2 mm.
Piirkonniti on heintaimede kasv ja areng kulgenud erinevas tempos. Jõgeval on kerahein loomise alguse faasis, aas-rebasesaba puhaskülvis ja ka lutserniga segus on alustanud õitsemist. Tartu ümbruses ja Lõuna-Eestis alustati sel nädalal rohusilo tegemisega. Enamasti on taimik silo tegemiseks sobiv kui efektiivsete temperatuuride summa on vegetatsiooniperioodi algusest timutil 190-235, harilik aruheinal 220–240 ja karjamaa raiheinal 260–290 kraadi, liblikõielised vajavad veelgi rohkem soojust.
Rohuproovide analüüs näitas, et kasvukõrgus ulatus kõrrelistel 24–42 cm. Üldiselt jäi taimiku nädalane kõrguse juurdekasv 5 cm piiresse, vaid Jõgeval oli itaalia raiheinal see 12 cm. Kuivainesaak oli enamustel põldudel veel madal, (kuni 2,0 t/ha), vaid Itaalia raiheina saak ulatus 2,6 t/ha.
Kõigis analüüsitud proovides oli proteiinisisaldus kõrge ja kiusisaldused madalad. Madalaim toorproteiin sisaldus (15,6%) mahetootmises võis olla tingitud kõrrelise arengufaasist ja selle suuremast osakaalust.
Kuivaine seeduvus (> 70%) ja metaboliseeruva energia sisaldused (> 11 MJ/kg) olid heal tasemel kõigis proovides.
Järgmised proovid võetakse 25. mail.
Analüüsiandmed
Viited
Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti looduskalendri materjale
www.ilmateenistus.eeRiigi ilmateenistuse andmeid
