24. maiks on kogunenud efektiivseid temperatuure Tartumaale 208, Valgamaale 207, Viljandisse 201, Pärnumaale 194, Jõgevale 192, Kuressaarde 182, Kuusikule 179 ja Kundasse vaid 151 kraadi.
Eelmisel nädalal lisandus sademeid kõige rohkem Valgamaale, 21 mm. Tartusse lisandus 16,3 mm, Jõgevale 15,8 mm, Pärnusse 12,5 mm, Võrru 10,6 mm, Kundasse 9,5 mm, Kuressaarde 9 mm, Kuusikule 8,1 mm ja Viljandisse 6,3 mm.
Soojad ilmad hoogustasid heintaimede kasvu ja arengut mitmel pool. Piirkonniti on heintaimede kasv ja areng kulgenud erinevas tempos. Piirkondades (Haljala, Saaremaa), kus kogunes soojust ja sademeid vähem, oli ka taimiku pikkuskasv, eriti liblikõielistel, tagasihoidlikum. Rohuproovide analüüs näitas, et nädalaga suurenes kasvukõrgus keskmiselt 14 cm, ulatudes kõrrelistel 38–70 cm ja liblikõielistel 26–52 cm-ni. Kiirekasvuline itaalia raihein kasvas Jõgeval juurde nädalaga 30 cm, põldtimuti ja keraheina pikkuse juurdekasv jäi 20 cm piiresse puhaskülvides.
Harilik aruhein, põldtimut, raiheinad olid veel kõrsumise faasis, roog-aruhein oli loomise alguses ja lühikese kasvuajaga kerahein täisloomises.
Suurim kuivainesaak oli Elva kõrreliste segul (aru-raihein, roog-aruhein – 5,65 t/ha, karjamaaraihein), ööpäevane juurdekasv üle 300 kg/ha kohta. Suurim kuivainesaagi juurdekasv oli Itaalia raiheinal – üle 370 kg/ha ööpäevas, kuivainesaak 5,24 t/ha. Liblikõieliste-kõrreliste segude juurdekasv on olnud väiksem kui kõrreliste segudel kuna liblikõielised vajavad enam soojust, saagid ulatuvad 2,6 t/ha.
Kuivainesisaldus oli heintaimedes endiselt väike (< 20%), Pärnumaal ja Raplamaal vähenes see 0,36–1,09% ööpäevas.
Sõltuvalt taimiku arengufaasist vähenes seeduvus 0,42–1,50% päevas, lühikese kasvuajaga keraheinal (täisloomise faasis) oli kuivaine seeduvus juba alla hea taseme (> 65%). Timuti puhaskülvide ja kõrreliste segude koristusaeg oli toiteväärtuse näitajate põhjal juba saabunud. Suure juurdekasvuga itaalia raiheinal olid kiu- ja seeduvuse näitajad heal tasemel (kuigi NDF tõus päevas oli 2,34%), vaid proteiinisisaldus oli natuke langenud (alla 15%).
Liblikõieliste-kõrreliste rohuproovide analüüside järgi oli rohi kõrge toiteväärtusega, kuivaine seeduvus oli enamus proovides üle > 65%.
Kõigis analüüsitud rohuproovides oli metaboliseeruva energiasisaldus endiselt heal tasemel – 9,7 kuni 11,2 MJ/kg KA.
Järgmised proovid võetakse 1. juunil.
Analüüsiandmed
Viited
Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti looduskalendri materjale
Riigi ilmateenistuse andmeid
