2026 | 24. nädala siloseire: heintaimede I niite rohusilo varumine on lõpufaasis

10.06.2026 | 16:15

Mitmetes proovivõtukohtades on rohi juba siloks koristatud.

08. juuniks oli kogunenud efektiivseid temperatuure üle 300 kraadi, kõige rohkem Valga- ja Tartumaale, vastavalt 340 ja 337 kraadi ning kõige vähem Kuusiku ja Kunda, vastavalt 310 ja 278 kraadi. Kõigis proovivõtukohtades on efektiivsete temperatuuride summa juba saavutanud või jõuab peagi tasemeni, mis vastab liblikõieliste heintaimede optimaalsele koristusajale (lutsernil üle 280 °C ja ristikul üle 350 °C). Nädalaga lisandus keskmiselt 80 kraadi. 

Enim on eelmisel nädalal lisandunud sademeid Võru-, Valga- ja Viljandimaale, vastavalt 36,  21 ja 16 mm.  Enamuses proovivõtu kohtades lisandus eelmise nädalaga sademeid 7–9 mm. 

23. kalendrinädalal jätkus heintaimede kasv ja areng hoogsalt. 

Kõrreliste heintaimede kasvukõrgus suurenes 23. kalendrinädalal 10–15 cm võrra, ulatudes itaalia raiheinal kuni 94 cm.

Suurim kuivainesaak oli itaalia raiheinal (6,6 t/ha), kuid kõrterohke massi proteiinisisaldus oli veelgi langenud võrreldes eelmise nädalaga, ent kiusisaldus oli veel hea taseme piiril. 

Väetatud kõrreliste segukülvide saagi juurdekasv oli 1,29–1,83 t/ha KA ja kuivainesisalduse suurenemine oli kuni 0,5% päevas. Kõrreliste rohke rohi oli õitsemise faasis, kuivainesisaldus tõusis üle 20%. Valgamaal sademete (21 mm) ja soojuse mõjul hoogsalt kasvanud esimese kasutusaasta lutserni, roog-aruheina ja punase ristiku segu kuivainesisaldus vähenes 0,21 protsendipunkti päevas. 

Proteiinisisaldus võrreldes eelmise nädalaga on langustrendis, liblikõieliste segudel jäi see vahemikku 12,5 kuni 17,9% ning kõrreliste 11,1 kuni 14,1%. Ka kuivaine seeduvus oli kõigis analüüsitud proovides juba alla hea taseme (< 65%), v.a Raplamaa teise aasta punase ristiku+kõrreliste  segus (ristiku osakaalu mõjul), kus kuivaine seeduvus oli veel hea taseme piiril. 23. nädala proovides oli  NDF piirväärtuse suurenemine  kõrreliste segudes 0,2–0,97%  päevas.

Metaboliseeruva energia sisaldus jääb liblikõieliste kõrreliste segukülvides endiselt heale tasemele – 9,6 kuni 10,1 MJ/kg KA.

Soovime edukat ja oskuslikku rohusilo valmistamist järgmistest niidetest!

 

Viited

www.looduskalender.ee

Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti looduskalendri materjale

www.ilmateenistus.ee

Riigi ilmateenistuse andmeid

Sirje Tamm

Heintaimede valdkond teadur

Priit Pechter

Heintaimede valdkond teadur

Heli Meripõld

Heintaimede valdkond teadur

open graph imagesearch block image