Talinisu ja taliodra saagikused on pigem madalad või keskmised, jäädes umbes 6 tonni juurde, ning mahukaalud ei küündi viljaostjate kehtestatud miinimum lävendini. Jagame teiega Maaelu Teadmuskeskuse (METK) teadurite ja agronoomide seisukohti, miks oodatud tulemused jäid saavutamata.
Miks siis oodatud tulemused saamata jäid?
Kevad ja suve algus olid väga jahedad ning öökülmadega. Paljudes piirkondades esines tavapärasest märksa rohkem sademeid. Päikesevalgust ja taimede arenguks vajalikku UV-kiirgust jäi kuni juuni lõpuni tuntavalt puudu. See suunas taimedele antud väetised pigem vegetatiivsesse kasvu kui pea moodustamisele ja terade arvu suurendamisele.
Madal temperatuur ja vähene päikesevalgus hoidsid teraviljad stressiseisundis ning lõid soodsad tingimused taimehaiguste levikuks. Õigeaegselt kasutatud fungitsiidid ja kasvuregulaatorid pakkusid küll kaitset, kuid kõrgemate temperatuuride saabudes jätkusid intensiivsed vihmad, mis vaheldusid soojade päevadega ning soodustasid haiguste leviku hoogustumist.
Teraviljade õitsemise faasis püsis ilm samuti väga niiske ja vihmane. Liigniiske muld tekitas hapnikupuuduse. Terade täitumise ajal saabunud kuumalaine viis taliteraviljad kiiresti hädaküpsuseni, mistõttu põllud hakkasid kiiresti värvi muutma ning tuli koristusega alustada.
Saagi kvaliteeti mõjutas ebasoodne ilm
Kokkuvõttes võib öelda, et madalate mahukaalu näitajate peamine põhjus sel hooajal oli väga ebasoodne ilmastik ja taimehaigused. Positiivse küljena saab märkida, et Eesti eri piirkondades olid ilmastikutingimused erinevad – Läänemaal ja Lääne-Virumaal on sademeid olnud mõistlikus koguses, mistõttu on seal saagikus stabiilsem ja mahukaalud paremad.
METKi teadlaste ja agronoomide info koondas:
Mart Toomsalu
Taimekasvatuse konsultant
METKi teadustegevus
