Maaelu Teadmuskeskuse agrotehnoloogia valdkonna teadur Taavi Võsa ning taimekasvatuse konsultant Mart Toomsalu soovitavad läbi mõelda järgmised aspektid.
Kas teie kombainil on olemas sobiv heeder lamandunud vilja koristamiseks?
Lamandunud vilja koristamisel peab heeder suutma kõrred madalalt üles korjata. Enamus tänapäeval müüdavaid heedreid seda suudab, kui kombaineril on oskused ja tahtmist vastavad seadistused ära teha ja neid vajadusel kasutada.
Kivid ja muld ohustavad koristustehnikat
Võõrkehade oht on suur! Lamandunud vilja koristamisel võib koos viljaga sattuda masinasse kive, mulda ja muid võõrkehasid, mis lõhuvad masina, ja remont ning selle tõttu kaotatud kaotatud aeg võib minna kallimaks kui see saak, mida üritate kätte saada.
Painduva põhjaga (nn. FLEX) heedrid kopeerivad põllu pinda paremini. Muudetava kaugusega lõikeseade (nn. Varioheeder) vähendab tahtmatu maassetungimise ohtu ja parandab haspli üleulatust.
Koristamise õnnestumiseks on vajalik kõrrekergitite („kõrretõstjad“) paigaldamine ja nende kujuspüsimise jälgimine. Kipuvad maasse tungima ja kõverduma.
Soovitav koristussuund on risti lamandumise suunaga. Mitme kombaini koostöötamisel on soovitav seadistada üks (soovitavalt kõige kannatlikuma juhiga) kombain lamandunud kohtadega tegelema sellal, kui teised tegelevad kõrgema kvaliteediga püstise viljaga.
Lamandunud vilja kvaliteet ei pruugi enam olla realiseerimiskõlbulik
Liiga kaua maapinna lähedal lebanud viljaterad on juba saastunud haigusetekitajatega, mis omakorda tekitavad mükotoksiine ning ei sobi seetõttu enam müügiks ega tihti ka loomasöödaks. Seetõttu tasub kaaluda, kas koristamise kulu ja risk on saadavat tulu väärt.
Lamandunud vili on kindlasti oluliselt niiskem, kui püstine vili ning see paneb teie kuivati kiirel ajal pikemaks ajaks kinni. Samuti tuleb arvestada, et lamandunud viljaga kuivatisse toodud haigusetekitajad jäävad kogu viljakäitlusketi viljaga kokku puutuvatele pindadele ja kanduvad sealt edasi ka kvaliteetsemale viljale.
Viivitus suurendab töö- ja kulukoormust
Sellise põllu osas ei tasu otsustamist liiga kaua edasi lükata, sest selle uuesti „korda“ saamine nõuab kindlasti rohkem aega ja ressursse kui „jala pealt“ lõigatud viljapõld. Põhjused on järgmised:
- Purustamata põhk laguneb aeglasemalt ja seda on keerulisem maa sisse harida.
- Koristamata terasaak tekitab kindlasti probleemi varisega ja vajalik on täiendav varisetõrje.
- Laialt praktiseeritud koristusjärgset umbrohutõrjet glüfosaadiga saab teha alles pärast lamandunud vilja sisse harimist ja sellele järgnenud taimede tärkamist.
METK agrotehnoloogia teadur Taavi Võsa jagab soovitusi lamandunud vilja põllu mullaharimistöödeks
Ulatuslikult lamandunud viljaga põldudel tasub kaaluda tugevalt lamandunud ja kaua lebanud aladel koristamisest loobumist ja kogu sealkasvanu võimalikult kiiret mulda segamist. Selleks sobivad paremini ketasmasinad (randaalid, rullrandaalid, koorlid), mille töösügavus tuleks seada suurimaks võimalikuks.
Käpp- ja piiseadmed (rasked kultivaatorid) teevad laiade hõlmade ja kahepoolsete lõiketeradega otsakute korral samuti head tööd, aga võivad ummistuda ja seetõttu tekitada põldudele mullaga segunenud orgaanika kuhjatisi.
Tekkima hakkavat kuhjatist õnnestub hästi laiali vedada, kui tõsta masin liikumiselt üles – nii jaguneb materjal suuremale alale. Töökäigu jätkamisel tuleks uuesti alustada juba haritud alalt.
Oluline selle töö juures on aega mitte kaotada ja alustada põllu ettevalmistamisega järgmise kultuuri jaoks varakult. Enamus nüüdisaegseid mullaharimise masinaid vajab tõhusaks ja kvaliteetseks tööks piisava töökiiruse saavutamist. Tundlikud on siin just tihedama piiasetusega rasked kultivaatorid.
Lamandunud vilja purustamine enamasti ei vääri vaeva, kuivõrd materjal ei ole teradele kättesaadavas kõrguses ilma, et terad hakkas mulda tungima.
Rohkem infot:
Taavi Võsa
Agrotehnoloogia valdkonna teadur
Mart Toomsalu
Taimekasvatuse konsultant
METKi teadustegevus
