METK selgitab: mida silmas pidada, et talivilja väetamine õnnestuks

Maaelu Teadmuskeskuse eksperdid, mullastiku valdkonna nõunik Priit Penu, agrotehnoloogia teadur Taavi Võsa, mullastiku peaspetsialist Mart Laugis ja taimekasvatuse konsultant Mart Toomsalu, on kokku pannud praktilised soovitused põllumeestele.

Kuidas mõista väetise koostist?

Alates aasta algusest on mineraalväetiste hinnakirjades toitainete sisaldus toodud välja elementidena. Mõnel juhul ka vana süsteemi järgi, st oksiididena. Varem oligi kasutusel süsteem, kus toitained märgiti oksiidide kujul. Näiteks tuntud NPK väetis 15-15-15+10S on hinnakirjas elementidena 15-7-12+10S.

Lämmastiku ja väävli osas muutust ei ole, need olid ka varem kirjas elementidena. Seetõttu numbrid nende puhul ei muutu. Küll aga tasub väetisemüüjalt alati täpsustada, mis vormis lämmastik väetises on. Lämmastik võib olla ammoonium- või nitraatlämmastik, mis omakorda sõltub, kui kiiresti taim seda omastab ja kui suur on leostumise oht.

Kui soovid kontrollida väetise elementide sisaldust, saad tellida analüüsi METKi Saku laborist. Seal määratakse täpne elementide sisaldus ning väetise graanuli suurus ja ühtlus (granulomeetria).

Mullaproovid ja analüüsinäitajad

Alates 2024. aasta sügisest näeb PRIA põldude haldamise teenuses mulla analüüside tulemusi, kui mullaproovid on võetud 2020. aastal või hiljem.

Mulla analüüsis on lisaks fosfori (P) ja kaaliumi (K) sisaldusele oluline jälgida ka muid parameetreid. Näiteks pH – neutraalne muld on vahemikus 6,6–7,2. Samuti tuleb analüüsida kaltsiumi (Ca) ja magneesiumi (Mg) sisaldust. Ilma nendeta on raske hinnata mitte ainult lupjamise vajadust, vaid ka fosfori ja kaaliumi tegelikku kättesaadavust taimedele. Need elemendid on eeskätt seotud kaltsiumisisaldusega ja aluselises mullas võib kaaliumi vajadus ja omastamine taimede poolt erineda oluliselt. Sama kehtib fosfori kohta – nii happelises kui aluselises mullas lukustatakse fosfor taimedele kättesaamatutesse keemilistesse ühenditesse.

Olulised on ka järgmised näitajad:

Mulla lõimis – vaata, kas kavandatav kultuur sobib planeeritud põllu mulla lõimisega.
Orgaaniline süsinik – see näitab mulla huumusseisundit ja millest sõltub lubatava lämmastikväetise kogus.

Alates kevadest saab METKi Saku laboris määrata mulla lõimise klassi ja fraktsiooni rahvusvaheliselt tunnustatud PARIO meetodil.

Väetusplaan

Alates 50 hektari suurusest põllupinnast on väetusplaani koostamine kohustuslik. Soovitame seda teha elektroonilises põlluraamatus.

Mullaproovide tulemused saab tootja endiselt METKi Saku laborist laboriprotokolli kujul. E-PRIAs on kättesaadavad väetustarbekaardid ja planeeritava saagikuse põhised soovitused kultuuride kaupa.

NPK tulemused on E-PRIAs kasutamiseks olemas alates 2020. aastal tehtud mullaproovidest. E-PRIA teenus alustas tööd 2024. aasta septembris.

Keskkonnaamet kontrollib põlluraamatusse kantud väetise koguseid ja kuupäevi. Seetõttu on kõige mõistlikum väetamise andmed koondada ühte kohta – põlluraamatusse.

Sügisväetamise planeerimine ja piirangud

Taliteravilja toitainete vajadus sõltub kultuurist ja planeeritavast saagist. Nüüd saab seda arvutada ka E-PRIAs. Vajaduse korral kasuta planeerimise abimaterjalina Väetamise ABC teatmikku.

Madala saagiprognoosi korral väheneb ka lubatud väetise kogus. Seetõttu planeeri nii saagid kui ka väetamine põlluraamatus hoolikalt!

Jälgi sügisesel väetamisel veeseaduse määruse lisas toodud lämmastikväetise norme!

Kui kasutad orgaanilist väetist, on soovitatav teha analüüs. Analüüsi protokolli põhjal saab andmed sisestada väetusplaani ehk põlluraamatusse. Vajalikud analüüsid saab tellida METKi laborist. Kui laboriproove ei ole tehtud, tuleb lähtuda Maaeluministri määruse nr 73 lisades toodud arvutustest.

NB! Orgaanilise väetise analüüsi andmed võivad näidata toitainete sisaldust madalamana kui arvutuse teel saadud näitajad. Selle alusel saad planeerida täpsemalt ja vältida liigseid piiranguid vedelsõnniku kasutamisel.

Sügisel antud orgaanilise väetise toitainete järelmõju liidetakse kogu kasvuperioodil kasutatud mineraalväetise kogustega.

Lõplik kogus ei tohi ületada kehtivaid piirmäärasid.

Sõnniku või lägaga on lubatud anda maksimaalselt 25 kg fosforit (P) hektarile aastas, arvestatuna viie aasta keskmisena.
Sõnniku või lägaga on lubatud anda kuni 170 kg lämmastikku (N) hektarile aastas, välja arvatud kaitsmata põhjaveega ja karstialadel, kus kehtivad täiendavad piirangud.

Kaitsmata põhjavee ja karstiala piirangu aladel ei või anda nii palju lämmastikku. Haritaval maal on piirang 120 kg lämmastikku (N) hektarile aastas ning rohumaadel 80 kg lämmastikku (N) hektarile aastas. Vajalikud kaardid leiab E-PRIA kaardirakendusest. Piirangud on kirjas veeseaduse määruse lisas.

Eelvili mõjutab järgnevate kultuuride väetisevajadust. Seetõttu tuleb planeeritud väetisekoguseid vastavalt sellele korrigeerida. Näiteks, kui eelvili oli hernes, tuleb järgneval teraviljapõllul kindlasti vähendada lämmastiku (N) kogust. Rapsi põhk sisaldab aga rohkelt kaaliumi (K), mis samuti mõjutab väetamise vajadust. Täiendav info eelvilja mõjust väetamisele on kirjas veeseaduse määruse lisas. Sama arvestab ka E-PRIA rakendus, kui sisestate sinna väetisekoguseid.

Väetisevajadus sõltub ka mullaharimisest ja külvimeetodist. Kas kasutad paikset väetamist kombikülvikuga või teed hajuskülvi eraldi töökäiguga enne teravilja külvi? Hajuskülvi korral on soovitatav tõsta väetise normi kuni 10%. Otsekülvi puhul soovitame kasutada paikset väetamist kombikülvikuga.

Näide: talinisu väetusvajaduse arvutamine

Planeeritav saak: 6 t/ha. Põld: keskmise lõimisega saviliivmuld, eelviljaks hernes. Mulla näitajad keskmised.

Lämmastik (N)

Lämmastiku koguse arvutamisel võetakse aluseks orgaaniline süsinik. Näidispõllul on see keskmiselt 2. Optimaalne lämmastikuvajadus 6 t saagi saamiseks on 135 kg/ha. Kuna eelviljaks oli hernes, väheneb vajadus 15 kg võrra. Seega tuleb talinisu põllule anda kokku (sügis + kevad) 120 kg/ha lämmastikku, millest sügisel kuni 30 kg.

Fosfor (P)

Fosfori koguse planeerimine sügisese väetamisega. Keskmise fosforivajaduse juures võtame siin aluseks näitliku mulla analüüsi tulemuse 40 mg fosforit/kg kohta ja mulla pH 6,5. Arvestame, et fosfor ei ole mullas lukustunud. Selle info põhjal on meil vaja 6 t talinisu saagi saamiseks anda väetisega 25 kg fosforit (elemendina) hektarile.

Kaalium (K)

Kaaliumi koguse planeerimine sügisese väetamisega. Keskmise kaaliumivajaduse juures võtame siin aluseks näitliku mulla analüüsi tulemuse 150 mg kaaliumi/kg kohta. Antud näite puhul arvestame, et magneesiumi ja kaltsiumi sisaldus jääb sellel põllul samuti keskmisse vahemikku. Selle info põhjal on 6 t talinisu saagi saamiseks vaja anda väetisega 70 kg kaaliumit (elemendina) hektarile.

Kui vajad abi väetamise planeerimisel ja keskkonnanõuetes orienteerumisel, siis võta julgelt ühendust nõustajaga. Nõuandeteenuse on toetatud PRIA toetusmeetmega. Uuri lähemalt!

Väetise vastuvõtt, ladustamine ja pakendite tagastamine

Väetise müüjad soovivad, et põllumees saaks kätte kvaliteetse kauba, ning pingutavad selle nimel. Tarneahel hõlmab mitut osapoolt: laevatransporti, raudteetransporti, laoteenuse pakkujaid ning viimase lülina autotransporti, mis toob väetise põllumehe õuele. Sel aastal imporditakse sügisväetisi Eestisse muu hulgas Aafrikast ja Usbekistanist. Tarneahelas võib aga juhtuda, et kauba kvaliteet saab kahjustada, mis muudab töö kiirel sügiskülvi ajal keeruliseks või koguni võimatuks. Järgnevalt mõned soovitused, millele väetise vastuvõtmisel tähelepanu pöörata.

Planeeri väetise vastuvõtmine ja laadimine valgesse aega. Nii on tööohutus paremini tagatud ja kvaliteeti on lihtsam kontrollida.
Kontrolli saabunud väetise kogused ja saatedokumendid üle enne mahalaadimist.
Kui väetisekott on ebatavalise kujuga, võib viitab probleemile (märg või paakunud väetis).
Tumedad randid väetisekoti alaosas võivad olla märgiks vee kahjustusest.
Vaata pisteliselt, ega maha laaditud kottide sisemiste kilede peal vett ei ole.
Niisked plekid veoki kastis või väetisekoti all/ümber viitavad vettinud väetisele.
Kui tekib kvaliteediprobleem, tee võimaluse korral saatedokumendile kirjalik märkus ja teavita kohe väetisemüüjat nii telefoni kui ka kirja teel. Lisa kindlasti fotod või videod. NB! Lepi müüjaga kokku, kuidas edasi toimida. Ära kasuta probleemset kaupa enne kokkulepet!
Ladusta väetis võimalusel siseruumis. Kui ladustad õues, pane kotid kaubaalustele ja kata vihmakindla kattega. Üksteise peale võib laduda maksimaalselt kaks rida kotte.

Enne väetamise alustamist täpsusta oma väetisemüüjaga pakendite tagastamise kord ja ajakava. Reeglites on tehtud muudatusi ning ka tühjade väetisekottide kokkupakkimisel ja ladustamisel tuleb toimida õigesti. Ainult nii saab need tasuta ja probleemideta tagastada. Soovitame pakendite kogumise teenus aegsasti tellida, sest töö tuleb valmis teha sügisel enne lume tulekut. Nii hoiad korraga nii keskkonda kui ka oma ettevõtte territooriumi puhtana.

Mart Toomsalu näitab YouTube videos, kuidas kontrollida väetisekotte vastuvõtul ning räägib väetise ladustamisest ja visuaalsest vaatlusest.