Üle Eesti on näha eriilmelisi vaateid. Mõnel pool on juba künniga alustatud, siin-seal paistavad ebapiisava lumekattega külmaperioodi poolt tuuseldatud taliviljad, kohati juba rohetab ning läbematud laotavad läga.
Käesoleval kevadel on aga üle Euroopa käimas arutelud mullaseire direktiivi teemal. Algatuse eesmärgiks on koguda liikmesriikide mullastiku andmeid ühtselt, sest see võimaldaks tagada muldade hea seisundi ning jätkusuutliku kasutamise aastaks 2050. Muutuva kliima ja kasvava populatsiooni taustal on surve muldade tootmisvõimele suurem kui kunagi varem ning muldade olulisus on minu rõõmuks kõrgendatud tähelepanu all. Lisaks sellele, et muld on põllumehe peamine tootmisvahend, pakub ta hulka ökosüsteemi teenuseid, jäädes ise märkamatuks. Kahjuks tuleb nentida, et viimase 50 aasta jooksul on muldi kahjustatud enam, kui sellele eelnenud 10 000 aasta jooksul kokku. Et pikale veninud põldude narrimise periood meile lõplikult jalga ei hammustaks, on oluline muldi majandada ja hinnata nagu elusorganismi.
Milline aga on heas seisundis muld?
Paar nädalat tagasi oli mul suurepärane võimalus sel teemal arutleda ja koguda erinevate mullaga seotud osapoolte mõtteid.
Peamiselt jäi kõlama, et heas seisundis muld:
- elab ning saab iseseisvalt toimetada – toota biomassi, pakkuda rohelust ja siduda süsinikku.
- ei ole kaetud ehitiste, teede või muude rajatistega.
- ei vaja ülemäära sisendeid, et toota toitu.
- toetab ka samas konkurentsivõimet põllumajanduses.
Mullastiku seisundi hindamisel peetakse oluliseks ennekõike orgaanilise aine sisaldust, mulla reaktsiooni, mullaelustiku aktiivsust, taimtoiteelementide sisaldust ning struktuursust ja veehoiuvõimet.
Kui eduka tootmise aluseks on oma tehase eripärade tundmine, siis põllumajanduski pole siin erandiks. Kuigi maaviljeluses on võtmetähtsusega mängijaks riukalik ilmataat, võimaldab muldade tundmine maandada mõningaid riske ning planeerida tootmist nõnda, et muldade loomulik puhverdusvõime toetaks jätkusuutlikku ettevõtlust.
Maafondi hindamiseks on mitmeid viise – tudeerida mullakaarte, koguda mullaproove või torgata labidas mulda. Maaelu Teadmuskeskuse kaardirakendused annavad infot nii mullaliigi kui lõimise kohta, võimaldavad hinnata põllu kasutussobivust erinevate kultuuride kasvatamiseks, kui muuhulgas jälgida üldist niiskusrežiimi ning erosiooniohtu. Labidaproov annab aga hea hetkeülevaate konkreetselt põllul – maas sonkimine aitab tuvastada muutuseid mullastruktuuris, hinnata tihenemist ning taimiku juurdumist. Heas seisundis mullas võiks olla ka paar vihmaussi ning mõnus värske lõhn. Julgemad võivad ka maitsta, kuid täpsemad andmed mulla maitse ja omaduste seose kohta veel puuduvad.
Kõige täpsema ülevaate oma tootmisüksuse kohta saab mullaproove kogudes ning laboris analüüsides (vt agrokeemia labori teenused). Kogutavate proovide arv sõltub haritava maa suurusest ja mullasiku eripärast. Oluline on ka see, milliseid kultuure kasvatatakse või plaanitakse külvata.
Maafondi tulemuslikuks hindamiseks on METKil mullaproovi võtmise teenus, mida saab hõlpsalt tellida läbi kodulehe. Samast leiab ka mullaproovide võtmise koolituse läbinud isikud. Mullaproovide tulemused kantakse andmebaasi ja tootja saab oma põldude kohta ka kasuliku väetustarbekaardi fosfori ja kaaliumi osas ning mulla happesuse (pH) kaardi ja vajadusel veel lubjatarbekaardigi.
Kevad on parim aeg oma põldudele tiir peale teha ja proovivõtjad toimetama kutsuda – nii mõnedki varasemad plaanid võivad uue vungi saada ja hooaeg võib alata. Kevad tuleb ikkagi!
Lisainfo:
Kerttu Tammik
mullamissiooni koordinaator
[email protected]
Artikkel on ilmunud sisuturundusartiklina Põllumehe Teatajas.
