Seiret on vaja teostada kahel peamisel põhjusel:
Riiklikul tasandil on oluline jälgida, millises seisundis on muld kui peamine toidu tootmiseks vajalik loodusvara.
Globaalsel skaalal tuleb silmas pidada, et muld on üldise süsiniku- ja veeringe üks olulisim lüli. Võrreldes atmosfääriga sisaldab muld kolm korda rohkem süsinikku, mistõttu väikegi muutus mulla süsinikuvarus võib tuua kaasa märkimisväärseid muutuseid atmosfääri CO2 konsentratsioonis.
Euroopa Liidu tasandil puudub veel ühtne raamistik, mille alusel liikmesriikides mulla andmeid kogutakse ja analüüsitakse, võimaldamaks teha otsuseid muldade seisundi parandamiseks ja kestlikuks majandamiseks.
Euroopa Komisjon on avaldanud ettepaneku Euroopa Liidu mullaseire direktiivi loomiseks, mille alusel saaks hakata andmeid mulla seisundi kohta koguma.
Mullaseire laiemad eesmärgid ELi tasandil on:
- muldade seisundi teadvustamine ja parandamine;
- inimeste tervisele ja keskkonnale avalduva ohu vähendamine;
- kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja nendega kohanemiseks võimaluste loomine.
Süstemaatiline põllumuldade seire Eestis
Joonis 1: Põllumuldade seire algsed asukohad
Seiret alustati 1980ndatel RPI „Eesti Põllumajandusprojekti“ tegevuse tulemusena ja töid juhtis Igna Rooma. Esimesed andmed pärinevad 1983. a. Algselt rajati tootmispõldudele 79 vaatlusväljakut 3160 vaatluslapiga. (Joonis 1)
Vaatlusväljakute asukohad on fikseeritud geodeetiliselt, lihtsustamaks nende leidmist kordusuuringutel. Keskmiseks seiresammuks on aladel 3-5 aastat (vahepealse pausi tõttu mõnel alal kuni 16 aastat).
Olemasolevad seireandmed jagunevad kahte perioodi: 1983–1992 ning 2002– tänapäev. Vahepealse pausi tingisid nii riigikorra muutumine, kui ka ebapiisavad vahendid töö jätkamiseks.
2001. a hakkas toonane Põllumajandusuuringute Keskus tegema ettevalmistusi põllumuldade seire taaselustamiseks, koondades varem tehtud seire andmestiku ja teabe seirealade kohta. Tänaseks on seire taastatud 30 püsivaatlusalal ning andmebaasi koostamise ja kaasajastamise eest vastutab Keskkonnaagentuuri tellimusel Maaelu Teadmuskeskus.
Seiresse on kaasatud kõik enamlevinud põllumuldade liigid erinevate veerežiimidega ning erinevad maakasutused. Viimastel aastatel on seiresse kaasatud ka analoogmullad looduslikel kõlvikutel, et selgitada kultuuristamise tõttu toimuvate mullaomaduste muutumist.
Lisaks seirele kogutakse mullastiku andmeid mitmete muude uuringute ja toetumeetmete (KSM, ÜPT, MULD) raames.
Erinevate andmebaaside põhjal on METKi mullastiku valdkonna meeskond loonud mitu avalikku kaardirakendust – kasutamiseks eelkõige põllumajandustootjatele, kuid kättesaadavad ka kõigile teistele huvilistele.
