Uuringu eesmärgiks on mahepõllumajandusliku tootmise (MAHE) ja keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse nõuetele vastava viljavahelduse mõjude selgitamine. Uuringu jaoks viidi sisse kaks maheviljeluse ja KSM miinimumnõuetele vastavat (teravilja-ristiku ja teravilja-vahekultuuri) külvikorda ja võrdluseks üks nõuetele mittevastav, üksnes teraviljade viljavaheldusega külvikord (teravilja-mono). Kõik külvikorrad on 4-väljalised ja taimekasvatussuunitlusega.
Teravilja-ristiku viljavaheldus
Viljavahelduseks oli punane ristik (haljasväetisena), talinisu, suvinisu ja kaer (ristiku allakülviga).
Katse olulisemad tulemused:
- Talinisu saak maheviljeluses oli keskmiselt 21% kõrgem kui teravilja-mono ja 11% kõrgem kui vahekultuuri süsteemis.
- Nisu terade kvaliteet (toorproteiini ja kleepvalgu sisaldus) oli suurem.
- Mulla orgaanilise C sisaldus oli suurim.
- Saadi ka suurim kattetulu nii mahe- kui tavaviljeluses.
Teravilja-vahekultuuri viljavaheldus
Viljavahelduseks oli põldhernes, talinisu/vahekultuur, suvinisu/vahekultuur ja kaer. Soovituseks põllumajandustootjale, vahekultuuride kasutamine on mõistlik tavaviljeluses, et sügisperioodil siduda väetistega antud ja kasutamata jäänud toitained.
Katse olulisemad tulemused:
- Vahekultuuride mõju terasaagile oli oluline tavaviljeluses, kus sügiseks mullas kasutamata jäänud toitainete mõjul moodustasid nad suurema biomassi;
- Maheviljeluses jäi vahekultuuride kasv tagasihoidlikuks, seetõttu oli saagimuutus minimaalne. Pindmisel harimisel suurenes siin vahekultuuride kasvatamisel kasvatamisel ka umbrohtumus, mis vähendas järelkultuuri saagikust.
- Vahekultuurid takistasid nitraatide leostumist, kuid hilissügisel sisseküntuna hakkasid mullas kiiresti lagunema ja sel juhul soodustasid ka nitraatide leostumist.
Teravilja-mono viljavaheldus
Viljavahelduseks olid suvioder, talinisu, suvinisu ja kaer. See viljavaheldus ei vasta KSM ja ega mahetaimekasvatuse tingimustele. Katsesse viidi see sisse kontrollkülvikorrana, teiste külvikordadega võrdlemiseks. Liblikõieliste mittekasvatamise tõttu ja mitteväetamisel jäi selle külvikorra NPK-bilanss negatiivseks, mistõttu võib mullaviljakus väheneda.
Kattetulu: milline viljavaheldus oli tasuvam?
Külvikorra esimese rotatsiooni tulemused näitasid, et teravilja-ristiku külvikorras oli kattetulu üldiselt suurem, kui teistes külvikordades. Teravilja-mono külvikorra kattetulu oli väikseim, kuna nõuetele mittevastava viljavahelduse tõttu ei maksta seal KSM ja MAHE toetusi.
8. juulil infopäev Kuusiku katsekeskuses:
Kompleksuuringu külvikorrakatseid tutvustatakse 8. juulil 2025 Kuusiku katsekeskuses toimuval infopäeval, nii praktilisest kui ka teaduslikust vaatenurgast. Infopäevale registreerimine hiljemalt 6. juulil:
PäevaKava ja registreerumislink
Infopäeva korraldamist ja läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liit ÜPP strateegiakava 2023-2027 põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) toetuse raames ning on osalejatele tasuta.
Kontakt:
Karli Sepp
METKi agroökoloogia valdkonna peaspetsialist
