Sügisesel mullaharimisviisil on suurem mõju maheteraviljade umbrohtumusele kui viljavaheldusel

31.10.2024 | 09:13

Maheviljeluses tuleb teraviljakasvatuses umbrohtumuse kontrolli alla saamiseks pöörata suuremat tähelepanu kombineeritud sügisese mullaharimise kasutamisele. Seda näitab ka Maaelu Teadmuskeskuse tehtud kompleksuuring.

2024. aastal jätkati METK Kuusiku katsekeskuses kompleksuuringuga, mis selgitab MAHE ja KSM toetuse nõuetele vastava viljavahelduse mõjusid erineva sügisese mullaharimise (pindmine ja tüükoorimine koos künniga) foonil.

Katsetulemused näitavad, et viljavahelduse mõju on teraviljade saaginäitajatele esimeste katseaastate jooksul juba ka ilmnenud ning seda just maheviljeluses, kus me pole kas maheväetisi üldse andnud või väetame oluliselt väiksemate normidega kui tavaviljeluses,“

sõnab uuringu juht METKi agroökoloogia peaspetsialist Karli Sepp. „Mahetalinisu terasaak on nelja viimase aasta keskmisena olnud teravilja-ristiku külvikorras haljasväetiseks kasvatatud punase ristiku järel 14% suurem kui teravilja-vahekultuuri külvikorras põldherne järel ja 20% suurem kui teravilja-mono külvikorras suviodra järel kasvatades.“ 

Talinisule järgnevate suviteraviljade kasvatamisel on viljavahelduse mõju sõltunud rohkem juba sügisel tehtud mullaharimise viisist. 

Miks peaks maheviljeluses sügisel valima kombineeritud mullaharimise viisi?

Pindmise mullaharimisega tükeldatakse vegetatiivselt levivate umbrohtude (põldohakas, põld-piimohakas, orashein jm) mullasisesed vegetatiivosad ja nii soodustatakse tegelikult nende levikut. Kui aga kasutada pindmist harimist (tüükoorimist) ja sügavamat kündi kombineeritult, kurnatakse umbrohtude vegetatiivosad korduva ja erinevas sügavuses harimisega välja ning järgneva aasta kultuuris nad nii suurt probleemi enam ei tekita. Maheviljeluses levinud umbrohtude äestamisega ei saa vegetatiivselt levivaid umbrohte erinevalt lühiajalistest seemnetega paljunevatest umbrohtudest kuigi tõhusalt hävitada ja seetõttu tulebki neid tõrjuda just sügisese mullaharimisega. 

„Ohakad ja vähemal määral ka orashein on muutunud pindmiselt haritud mahesuviteraviljade katselappidel tõsiseks saagi vähendajaks ja põllu risustajaks. Kui aga mahepõldu on iga aasta sügisel üks või kaks korda pindmiselt kooritud ja hiljem küntud, on umbrohtumus jäänud suhteliselt väikeseks ega erine palju tavaviljelusest, kus on veel ka täiendavalt herbitsiidiga pritsitud. Sel juhul on soodsama viljavahelduse positiivsed mõjud mahteraviljade saagile ka selgemini välja tulnud,“ selgitab Sepp mullaharimise mõjusid umbrohtumisele (vt ka droonipilti).

Droonipilt kaera katsepõllust 2024. a. Eesmisel põllupoolel on pindmiselt haritud maheviljeluse katselappidel näha seal levivad põld- ja põld-piimohakad. Tagumisel põlluosal, kus on iga-aastaselt tehtud tüükoorimist koos künniga, ohakad praktiliselt puuduvad.

Karli Sepp

METK agroökoloogia valdkonna peaspetsialist

Christiana-Gabriela Kristal

Turundus- ja kommunikatsioonispetsialist

open graph imagesearch block image