METKi 2024. teadusaasta arvudes
- 44 projekti juhtasutus või partner
- 31 esitatud rahastustaotlust (sh partnerina), positiivse rahastusotsuse on saanud 12 taotlust, 10 taotlust hindamisel/otsuse ootel
- 23 teadusettekannet konverentsidel, sh posterettekanded
- 60 avaldatud publikatsiooni, neist 19 kõrgetasemelised teaduspublikatsioonid
- 6 magistritöö ja 1 doktoritöö edukas juhendamine
- 22 erinevas otsustuskogus, nõukogus või ekspertkogus osalemine
Joonis: METKi 2024. teadusaasta arvudes
"METKi teadlased on aktiivselt osalenud nii meedias kui avalikkuse ees, tutvustades uusi aretusmeetodeid, sorte ja innovaatilisi põllumajandustehnoloogiaid. See töö on toonud teaduse lähemale igale eestlasele,“
sõnab teadustegevuse asedirektor Marko Kass.
Projektid nagu „Moodsad ARetustööriistad targaks toidujulgeoleku TAgamiseks (MARTA)“, „Kliima- ja ilmateenuste prototüübid kestlikuks põllumajanduseks Eesti regioonides (KIPPER)“, „Suuremõõtkavalise digitaalse mullastikukaardi kaasaegse kontseptsiooni loomine ja olemasoleva mullastikukaardi ajakohastamine“ (MULD2), „Pestitsiidide kasutamist vähendavate bioloogiliste taimekaitsevahendite arendamine“ (TEMTA-3) ja „Hariliku odra (Hordeum vulgare) strigolaktooni signaaliraja geneetiline muundamine umbrohtude allasurumisvõime parendamiseks“ kinnitavad meie teadustöö kõrget taset.
Ka aasta lõpp tõi rõõmustavaid uudiseid uute, põllumeestele kasu tõotavate projektide heakskiitmise näol, sealhulgas Interregi projekt taimehaiguste ja -kahjurite leviku piirkonnaülese andmeruumi loomiseks (PestSpace) ja EISA rahastusega herne- ja oateemaline arendusprojekt. Mainimata ei saa jätta ka edukat projekti, mis uurib kalajäätmetest valmistatud väetiste sobivust mineraalväetiste asendamiseks.
METKi teadustööd kroonivad osalused kahe teaduse tippkeskuse töös. Tippkeskuse „Agrorökoloogia ja uued kultuurid tulevikukliimas“ eesmärk on agrorökoloogiliste jätkusuutlike viljelusviiside väljatöötamine, et vähendada toidutootmise globaalset jalajälge muutuvas kliimas. Kestliku maakasutuse tippkeskuse eesmärk on tuvastada elurikkuse ja süsinikuvoogude vahelised seosed ning lõimida see uus teadmine koos satelliitandmetega masinõppe mudelitesse.
Taristu ja teadustöö tugi
Tugeva teaduse alustala on kaasaegne taristu. Uue kasvuhoone avamine eelmisel aastal oli üks eredamaid hetki, mis tõestas meie valmisolekut edasisteks läbimurreteks põllumajanduskultuuridega seotud teadus- ja aretustöös. Samuti on alanud uue aretuskeskuse laboriruumide planeerimine, mis valmides tõstab meie teadustöö uuele tasemele.
Sordiaretus ja geneetika
Eelmisel aastal saime sordivaliku komisjonis head uudised – murutüübiline kink-aruhein ’Ruhnu’ jõudis pärast pikki katsetusaastaid sordilehte.
Geenipank tähistas 25. aastapäeva, andes hindamatu panuse Eesti põllumajanduse ja geneetiliste ressursside säilitamisse.
Esmakordselt toimus Eesti ja Läti geenipankade vaheline kartuli varusäilikute vahetus, mis tugevdab regionaalset koostööd ja tagab geneetilise ressursi säilimise ettenägematute juhtude korral.
Koostöö ja kogemuste jagamine
Koostöös LIFE IP projektiga "Loodusrikas Eesti" korraldasime Sadala Agro OÜ-s haljasväetiskultuuride tehnoloogia demopäeva, mis tõi kokku põllumajandustootjad ja teadlased.
Partnerlus Põhjamaade teadlastega süvenes veelgi – esitati mitmeid ühiseid projektitaotlusi, mis tõotavad tulevikus suuremat rahvusvahelist mõju. Näiteks sordiaretuse valdkonnas startis kaks PPP (avaliku ja erasektori koostöö) projekti: SustainPotato ja CresWheat.
Uuringud ja väljaanded
- Majandusnäitajate andmebaas ja kogumik: iga-aastane ülevaade Eesti põllumajandustootjate majandusnäitajatest jõudis taas lugejateni, pakkudes olulisi andmeid ja ülevaateid sektori arengutest.
- Väetamise ABC: projekt andis esimesed tulemused, mille põhjal uuendatakse lähiaastatel väetamissoovitusi, et need käiksid ajaga kaasas, oleksid keskkonnasäästlikud ja tõhusad.
- Põllulindude uuring: avaldasime mahuka uuringu „Põllulindude arvukuse ja liigirikkuse uuring 2010–2023“, mis pakub väärtuslikku teavet põllumajanduse ja looduskaitse ristumiskohtadest.
Suurüritused ja demonstratsioonid
Seemnefestival Jõgeval tõi kokku METKi sortide seemnete ostjad ja põllumajandustootjad. Teadlased jagasid põhjalikke teadmisi sortide omaduste ja kasvatamisvõimaluste kohta.
Taimekahjustajate monitooring ja siloseire pakkusid põllumajandustootjatele olulist infot taimekahjustajate tõrje ja söödatootmise paremaks planeerimiseks.
Meie panus künni maailmameistrivõistluste korraldamisel tõstis ürituse kvaliteeti ja nähtavust. Mullateemad arvamusfestivalil tõid teaduse lähemale laiemale avalikkusele.
Olime ise aktiivsed põllupäevade korraldajad ja meie teadlased osalesid aktiivselt mitmetel teistel põllupäevadel, jagades teadmisi otse praktikutele.
See väike ülevaade saavutustest tõstab esile METKi teadustöö laiahaardelisuse ja mõju nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ootame sellel aastal veelgi suuremaid samme teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni suunas. Ees ootab muuhulgas Sangaste rukki juubeliaasta, mil võõrustame rahvusvahelist rukkikonverentsi RYEST 2025, kinnitades Eesti positsiooni Euroopa sordiaretuse keskmes.
Maaelu Teadmuskeskuse eesmärk on rakendusliku teadus- ja arendustegevuse kaudu suurendada Eesti põllumajanduse efektiivsust, konkurentsivõimet ja keskkonnasäästlikkust ning aidata kaasa elurikkuse säilitamisele. Asutuse struktuuris on neli teadusosakonda: sordiaretuse, taimebiotehnoloogia, taimekaitse ja põllumajandusuuringute osakond. METKis töötab 48 teadustöötajat.
