Uuringus analüüsiti põllulindude pesitsevate paaride ja liikide arvu piirkonniti ja toetustüüpide kaupa. Selgus, et Lõuna-Eestis on liigirikkus ja lindude arvukus kõrgem võrreldes Kesk-Eestiga. Toetustüüpidest on pesitsevate paaride arv enamikul uuringuaastatest kõrgem just mahetoetusega seotud põldudel, teisele kohale jäävad keskkonnasõbraliku majandamise toetusega seotud põllud ning oodatult madalamad loendustulemused on tavapõldudel.
Kokku seirati 55 linnuliiki, lindude arvukusega paistsid silma mahepõllumajanduslikud alad
Seireperioodil 2010–2023 kohatud 7162 pesitsevast põllulinnupaarist loendati 44% Kesk-Eestis ja 56% Lõuna-Eestis. Kokku registreeriti 55 pesitsevat linnuliiki. Näiteks loendati Kesk-Eestis 18 ja Lõuna-Eestis 53 liiki. Samas mahepõllumajanduslikel (MAHE toetus) aladel 48, keskkonnasõbraliku majandamise (KSM toetus) aladel 27 ja ühtse pindalatoetuse (ÜPT toetus) aladel registreeriti 33 liiki. Seega on mahepõllumajanduses kõrgem nii isendite arv, liikide arv kui ka pesitsevate paaride arv.
Kõige arvukamaks linnuliigiks meie põllumajandusmaastikul oli avamaastikku eelistav põldlõoke, kellele järgnesid kadakatäks, kiivitaja, sookiur, pruunselg-põõsalind ja talvike.
Meie tulemused kinnitasid, et mahepõllumajanduslikud ettevõtted on põllulinnule sobivam elupaik,
võtab kokku uuringu juht METKi agroökoloogia valdkonna peaspetsialist Anu Tiitsaar. „Samas sekkumised põllumajanduses on iga programmperioodiga muutunud loodussõbralikumaks ning uue perioodi muutunud sekkumiste mõju loodame elurikkuses näha lähiaastatel. Loodetavasti näeme varsti lindude arvukuse stabiliseerumist.“
Joonisel on näidatud pesitsevate paaride arv erineva toetustüübiga aladel läbi aastate (MAHE – mahetoetusega kaetud alad; KSM – keskkonnasõbraliku majandamise toetusega kaetud ning ÜPT – ei ole liitunud mahe ega keskkonnasõbraliku majandamise toetusskeemidega.
Lõuna-Eestis pesitseb rohkem põllulinde
Piirkonniti olid 2010.–2023. a pesitsevate lindude keskmised näitajad loendusraja kohta Lõuna-Eesti seirepiirkonnas statistiliselt oluliselt kõrgemad kui Kesk-Eesti seirepiirkonnas, v.a pesitsevate paaride arv 2017.–2023. a.
Lõuna-Eesti lindude näitajad püsisid pikka aega stabiilsemad, samal ajal kui Kesk-Eesti näitajad langesid seire algusest alates. Ilmselt püsis Lõuna-Eesti pikemalt sobiva elupaigana oma vähem intensiivsema põllumajanduse, väiksemate põldude ja suurema mahemaa osakaalu tõttu. Vaatamata sellele on kõik keskmised pesitsevate lindude näitajad Lõuna-Eestis pärast 2014. aastat langenud kiiremini, kui Kesk-Eesti samad näitajad. Võimalik, et selle põhjuseid tuleb otsida Lõuna-Eesti põllumajanduse intensiivsemaks muutumisest.
Põllulindude arvukus on langevas trendis
Põllulindude olukord Eestis on pikemat aega murettekitav ja elurikkust toetavad põllumajandustoetused ei ole olnud piisavad nende negatiivsete muutuste ärahoidmiseks. Sellegipoolest ei saa lindude arvukuse langust seostada üheselt põllumajandusega. Kuna langevad trendid ilmnevad kõigi toetustüüpidega aladel ning ka riikliku seire raames tehtavas haudelinnustiku punktloenduses, ei ole languse põhjuseks ilmselt eri toetustüübiga ettevõtete lokaalsed omapärad. Tõenäoliselt tuleb põhjuseid otsida muude laiemalt negatiivset mõju avaldavad tegurite hulgast, sh kliimamuutused, maastikus toimuvad laiapõhjalised muutused, aga ka üldine maastiku homogeensemaks muutumine, mis on osaliselt seotud põllumajanduse intensiivistumisega.
Uuringu autorid rõhutavad vajadust jätkata põllulindude seiret ja rakendada loodussõbralikke põllumajandusmeetmeid, et tagada nende liikide säilimine ja elupaikade kaitse tulevikus.
Soovitused põllulindude arvukuse ja liigirikkuse toetamiseks:
– Hoia põllusaari, hekke ja rohuribasid, sest seal leidub toitu ja pesitsuskohti ehk need on lindudele väärtuslikuks elupaigaks.
– Niida põlluservi harvem, sest niitmata servades ja ribades leidub seemnetoidulistele lindudele (umb)rohuseemneid ka sügistalvisel perioodil.
– Hoia ja säilita püsirohumaasid, sest need on väärtuslikud põllulindude elupaigad.
– Kasuta insektitsiide vastutustundlikult – nii vähe kui võimalik. Arvesta, et need vähendavad märkimisväärselt lindude toidubaasi.
– Väldi põllutöid aprillist jaanipäevani, kui maas pesitsevatel lindudel on pesas munad ja pojad. Suviviljaga põldudel, kus selline vältimine on võimatu, tee kõik põllutööd ära võimalikult kiiresti. Enamik linnuliikidest suudab muneda uue kurna, kui esimene hävineb. Tehes aga kõik mulda liigutavad tegevused lühikese aja jooksul, ei jõua linnud uut kurna munedagi või hävitatakse teinegi kurn.
Autor
Anu Tiitsaar
agroökoloogia valdkonna peaspetsialist
[email protected]
