Üheteranisu, mis on ka tuntud oma saksakeelse nimetusega einkorn on üks nisu perekonna kahekümne kahe liigi esindajatest. On olemas nii metsikuid ühetera nisusid kui ka kultuuristatud vorme. Kultuuristatu üheteranisul, ladina keeles Triticum monococcum on aretatud erinevaid sorte.
Saianisu on heksaploidne, üheteranisu aga diploidne liik. Kui tavalise nisu koristusel kombainiga saame nn puhta nisu tera, siis üheteranisu on sõkalteraline nagu speltanisugi. Seda tuleb enne toiduks kasutamist spetsiaalsete seadmetega töödelda.
Üheteranisu on üks esimesi taimi, mida inimene kodustas ja kasvatama hakkas
Varaseimad selged tõendid üheteranisu kasvatamise ja kasutamise kohta pärinevad ligi 10 tuhande aasta tagusest ajast Lõuna Türgist. Tänapäeval kasvatatakse üheteranisu peamiselt Lääne-Türgis, Balkani poolsaarel, Itaalias, Hispaanias, Šveitsis, Saksamaal ja Austrias.
Septembris 2021 algas projekt, milles Rannu Seeme OÜ koostöös Maaelu Teadmuskeskusega (tollal Eesti Taimekasvatuse Instituudi nime kandev) alustas üheteranisu kasvatamise võimaluste uurimist Eestis. Lisaks üheteranisule tehti projektis tööd ka hästi idaneva rukkiseemne kasvatamise uurimiseks. Projekt kavandati kolme ja poole aasta pikkusena.
Projekti taotleja oli OÜ Rannu Seeme ning teaduspartner Maaelu Teadmuskeskus. Projektis osalesid veel Puratos Malt OÜ, Muhu Leib OÜ ja TalTechi KBI Mikrobioomika uurimisrühm.
Kuna tegu on Eesti tingimustes väga uue liigiga, siis oli eesmärgiks testida erinevaid aspekte, nagu talvekindlus, külviaeg, külvisenorm, väetiste tase, koristusaeg, koristusjärgselt terade eemaldamine sõkalde vahelt. Nisu tera idandamine annab sellele erilise toiteväärtuse ja maitseomadused ja seepärast uuriti ka idandamisega seotud küsimusi. Määrati tera toiteväärtust ning tehti ka küpsetuskatseid
Üheteranisu kasvatamise omapärad
Üheteranisu kasvatamisel võib kasutada nii mineraalväetisi kui nisule sobivaid taimekaitsevahendeid. Puhtida ei ole seemet tarvis, sest seeme külvatakse koos kestaga. Projekti perioodil ei ilmnenud üheteranisul tugevat haigustesse nakatumist.
Üheteranisu on aeglasema algarenguga kui tavaline nisu. Üheteranisul võib kasutada samu taimekaitsevahendeid nagu tavalisel nisul. Kuna üheteranisu kõrs on pikk, siis võib liigse lämmastikväetise kasutamise või liigniiskete kasvuolude tõttu taim kergemini lamanduda. Seepäras soovitame tavaviljeluses kasvatamisel kasutada lämmastikväetist vähem kui tavalisel nisul. Võib kasutada nisule mõeldud herbitsiide ning kasvuregulaatoreid. Samas - meie projekti üks katse näitas, et kasvuregulaatorite kasutamisel varajases kasvufaasis võib tekitada üheteranisu kasvu aeglustumise pikemaks ajaks ning ülitugeva võrsumine. Projekti käigus selgus ka, et üheteranisu on vastuvõtlik lumiseenele. Seepärast võib olla õigustatud sügisene haiguste tõrje talvitumishaigustest hoidumiseks.
Kuna üheteranisu ei anna nii kõrgeid saake kui tavaline nisu ning samas talub paremini vähemintensiivseid kasvuolusid, võib seda liiki kasvatada pigem maheviljeluses.
Küpsetuskatsed
Lisaks põllu katsetele tegime kas erinevaid labori analüüse ja küpsetuskatseid. TalTech uuris üheteranisust hapusaia küpsetust. Haputaigna metoodika puhul märgati, et üheteranisu läheb haputainana kiiremini käima kui tavaline nisu ja speltanisu (võrreldav pigem rukkiga). Sai tuli igati hea. Ka väiketootja Muhu Pagar proovis üheteranisu ära. Seal leiti, et täistera oli parem kui püülijahust küpsetis ning parim oli kasutada mitme nisu liigi segu jahu, mitte üheteranisu üksi.
Jõgeval paiknev METKi sordiaretuse osakonna küpsetuslabor kohandas tavalise nisu jaoks välja töötatud pärmisaia küpsetusmetoodika üheteranisu jahu jaoks sobivamaks. Puratos Malt uuris üheteranisust idandite tootmise võimalust.
Vitamiinid ja teistmoodi gluteen
Toitainete sisalduse uurimisel leidsime, et üheteranisus oli raua ja tsingi sisaldus märgatavalt suurem kui tavalises nisus, samuti oli rohkem mõningaid B grupi vitamiine.
Siinjuures on hea lisada, et üheteranisu gluteen on veidi teistmoodi kui tavalisel nisul ja võib olla nisutundlikel inimestel kergem taluda. Kuid tuleb siiski teada, et üheteranisu ei ole gluteenivaba ja ei sobi tsöliaakiahaigetele.
Üheteranisu tootmispõllul
Selle koostööprojekti käigus saime katsete tulemusel teada, et Eestis saab üheteranisu kasvatada lisaks katselappidele ka tootmispõllul. Eks väikesed riskid jäävad seoses talvekahjustuste võimalusega. Kuid meie põldudel saame kasvatada saagi, mida saab kasutada väga mitmesuguste tervislike küpsetiste ja roogade valmistamiseks.
Vaata projekti ülevaate videod:
Tänu!
METKi poolt aitasid projektitulemuste saavutamisele kaasa nooremteadur Riinu Kaasik, teadur Elina Karron ning kogu nisuaretuse töörühm. Tänud lähevad ka kõigile teistele, kes aitasid oma küpsetistega kaasa üheteranisu digikokaraamatu valmimisele. Projekti asjaajamise poolt aitas koordineerida Barbi Maramaa. Projekti koordinaator ja teaduskatsete korraldaja oli vanemteadur Reine Koppel.
Projekti rahastas Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meede „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine“. Projekt "Üheteranisu Eestis kasvatamine ning nisu ja rukki kasutamise mitmekesistamine".
Lisainfo:
Reine Koppel
Teraviljade ja õlikultuuride valdkonna vanemteadur
