Üritusel oli kohal tublisti üle saja huvilise ning õla panid alla ka Maaelu Teadmuskeskus ja BASF Agricultural Solutions Eesti. Rannu Seeme on pereettevõte, kus ohje on üle võtmas juba kolmas põlvkond. Põllumajandustegevusega alustati juba 1989. aastal viie hektari suurusel maalapil. Aastaks 2024 on koristuspinna suurus kasvanud 2200 hektarini. Põldudel kasvavad peamiselt nisu, raps, rüps, oder, hernes, rukis ja kaer. Varasemalt on külvikorras olnud ka kikerhernes, lääts, sojauba. Kuid ka sellised kultuurid nagu üheteranisu ja speltanisu.
Kas Rannu Seemne on keskkonnasõbralik?
Farmipere ehk Madis, Marge, Jaagup ja Tõnis Ajaots kinnitavad, et nende jaoks on oluline tasakaal tootmise ja loodushoiu vahel. „Hundid söönud, lambad terved,” ütlevad nad ise.
Keskkonnasõbralikke praktikaid leidub seal mitmeid. Näiteks, kolmesajal hektaril kasvatatakse vahekultuure ja haljasväetiskultuure, millest saaki küll ei koristata, kuid need parandavad olulisel määral mulla ja põldude seisukorda ning võimaldavad tagada jätkusuutlikkust põllukultuuride viljelemisel.
Lisaks hoolitsevad nad mesilaste korjealade eest, väldivad külvikorras samade kultuuride järgnevust ja praktiseerivad keskkonnasõbralikku majandamist. Praktiseeritakse ka erinevaid harimisviise nagu otsekülv, minimeeritud harimine ja künd.
Innovatsioonist saab tõeliselt kasu
Rannu Seemnes kasutusele võetud kaasaegsed meetodid taimekaitses ja väetamises aitavad hoida loodust ja vähendada kulusid. Farm on kasutusele võtnud Paul-Techi mullajaamad, mis aitavad praktiseerida täpsemat ja vajaduspõhisemat väetamist.
Kasutust leiavad ka satelliitkaardid, mis annavad täpse ülevaate taliviljade talvekahjudest. See aitab varajases kasvufaasis ümberkülvi otsuseid teha.
Lisaks on olnud katsetamisel drooni abil varajase kasvufaasi vegetatsiooniindeksi (NDVI) kasutamine väetamiskaartide koostamiseks.
Teemad, mis vajavad arutelu
Paneeldiskussioonis kerkisid esile ka murekohad konkurentsivõime säilitamisel. Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid on võtnud kohustuse muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Euroopa Komisjon soovitab vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet juba 2040. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes 90%.
Mainitud eesmärk on praktiseerijates tekitanud mitmeid küsimusi. Üks põhilisemaid puudutab konkurentsivõime tagamist, kuidas luua rahvusvahelisel turul ühtsed tingimused kõigile ning tagada kõigi maailmajagude samaväärne panustamine. Seega on vaja turu reguleerimist, et meie põllumajandustootjad ei peaks konkureerima suurema heitmega toodanguga.
Mis on Climate Farm Demo?
Projekti Climate Farm Demo eesmärk on kliimasõbralike lahenduste teadvustamine ning temaatilise põllumajandusettevõtete võrgustiku arendamine üle Euroopa. Eestist on kaasatud üle 25 erineva põllumajandusettevõte (kokku kaasatakse 1500 ettevõtet üle Euroopa).
Ettevõtted saavad võimaluse õppida teineteise praktikatest ning saada koolitusi ja nõustamist oma tegevuse kliimasõbralikkuse täiendamiseks. Ettevõtetes toimuvate esitluste abil tutvutakse erinevate praktikate ja uuendustega.
Projekti eestvedaja on Prantsuse põllumajandusinstituut (ACTA). Kaasatud on 81 organisatsiooni kõigist Euroopa riikidest.
