vahekultuuride_testleht

Vahekultuure kasvatatakse põhikultuuride vahelisel perioodil eesmärgiga parandada mullaviljakust, vähendada umbrohtumust ja haigustekitajate levikut. Roheväetisena kasvatamisel lisavad nad mulda toitaineid, aitavad hoida mulla tervist ja vähendada taimekahjustajate levikut keemilise tõrjeta.

Nippe kasvatamiseks

  • Vahekultuure saab edukalt kasvatada oma koduaias, sh kasvuhoones.
  • Külvata enamasti hilissuvel, pärast põhikultuuri koristust.
  • Kaevamisvabas aias kasutada mittetalvituvaid vahekultuure.
  • Liikide valikul arvestada külvikorraga ehk mitte kasvatada järjestikku sama perekonna liike.

Soovitusi külviks

  • Seemned võib mulda rehitseda.
  • Ühtlasema taimiku saab, kui seemed katta mullakihiga (sobilik väiksemale pinnale).
  • Kiirema idnevuse ja kaitse lindude eest tagab katteloor (kuid eemaldada see õigeaegselt).

Vahekultuuriliigid perekonniti
 

Liblikõielised

seovad sümbioosis mügarbakteritega õhulämmastikku.

Kõrrelised ja ristõielised

seovad toitaineid mullast.

Liigid talvitumise järgi
 

Talvituvad liigid 

Katavad maapinda sügistalvisel ja varakevadisel põhikultuuride vabal perioodil (kaitsevad mulda toitainete kao eest). Jätavad rohkesti toitaineid järgmisele kultuurile. Mulda viimine võib olla tülikam.

Külmaõrnad ehk mittetalvituvad vahekultuurid

Lagunevad talve jooksul . Osa seotud toitaineid jääb kasutamiseks järgnevale kultuurile. Nad ei vaja mulda viimist (saab hõlpsasti kasutada kaevamisvabas aias).

  • Moodustab suure biomassi ka hilisema külvi korral.
  • Puuduseks on vähene külmataluvus ja kiire lagunemine sügisel (seotud lämmastik võib lenduda või leostuda).
  • Teiste vahekultuuridega võrreldes suurema seemnega (segus külvamine raskem ja kulukam).
  • Külvisenorm: 80-100 idanevat tera/m² (180-200 kg/ha).
     

asdfa

sdf

sdfs

search block image