Väetamise ABC

Projekti eesmärk

Eesmärgiks on nüüdisajastada Eestis kasvatatavate põllumajanduskultuuride väetamiseks lubatud toiteelementide N, P ja K normatiive ning toiteelementide bilansi arvutamiseks vajalikke koefitsiente.

Nende põhjal on võimalik uuendada väetamisjuhendeid põllumajandustootjatele, arendada uusi digitaalseid väetamissoovituste teenuseid, uuendada kehtivaid toiteelementide kasutamise norme, vähendada taimekasvatuse keskkonnakoormust, hinnata täpsemalt toidu tootmise keskkonnajalajälge ning toetada põllumajandusettevõtjaid optimaalsete lahenduste leidmisel jätkusuutlikuks taimekasvatuseks.

Käesoleval ajal kehtivad väetamissoovitused (väljaanne selle lõigu all) on vananenud, kuna need põhinevad peamiselt 1960. aastatel rajatud katsete andmetel ega vasta nüüdisaegsele saagikusele, agrotehnoloogiale ja kultuuride nimistule. Kuna põllukultuuride kasvutingimused on rangelt sõltuvad riigi ilmastikust, mullastikust ja muudest asukohaspetsiifilistest teguritest, ei ole võimalik Eestis üle võtta ega kohandada teiste riikide normatiive.

Projekti tegevused

Kolme katseaasta jooksul viiakse 22 põllumajanduskultuuri osas läbi põldkatsed METKi neljas katsekohas: Jõgeva aretus- ja teaduskeskuses, Võru katsekeskuses, Viljandi katsekeskuses ja Kuusiku katsekeskuses.

Katsekeskustes läbiviidavad katsed annavad ülevaatliku pildi Eesti erinevate muldade ja ilmastiku mõjudest taimede kasvule ja arengule. Igas katsekohas on erinev mullastik ja ilmastik.

Võrus, kui kõige lõunapoolseimas katsekeskuses, algab kevadine vegetatsiooniperiood 10–14 päeva varem kui Kuusikul, mis on üks kõige karmimate talvitumis tingimustega piirkondi Eestis. Viljandi ja Jõgeva katsekeskused iseloomustavad Kesk-Eesti häid mullastiku- ja klimaatilisi võimalusi taimekasvatuseks.

Katsete kordused on erinevate väetamistasemega. Kõikide kultuuridega tehakse katsed mineraalmuldadel, mille lõimis on eelteadmiste kohaselt saviliiv või liivsavi. Lisaks kõrreliste rikkal rohumaal tehakse katsed ka turvasmullal.

Oodatavad tulemused

Kolme-aastase katseperioodi (2024–2026) tulemusena töötatakse välja ja võetakse 2027. aastast kasutusele osaliselt uuendatud väetamisnormatiivid ning toiteelementide bilansi koefitsiendid N, P ja K osas.

See võimaldab nende toiteelementide senisest tõhusamat kasutamist ning piirata nende sattumist veekogudesse ja põhjavette. Uuringus kogutud alusandmestik võimaldab ajakohastada seniseid juhendmaterjale ning uuendada ja luua uusi digitaalseid väetamissoovituste (sh asukohapõhiseid) rakendusi põllumajandustootjatele. 

Erinevalt vee- ja mullakeskkonnast ei ole varasemalt väetamisnormide puhul arvestatud nende mõju kasvuhoonegaaside (KHG) voo (N2O, CH4, CO2) kaudu kliimale, kuid üha karmistuvate KHG-de heitkoguste reeglite tõttu (sh. LULUCF sektorist) on oluline hinnata väetamisnormide mõju ka gaasivoogudele. Ühel katseaastal saab kvantitatiivselt hinnata väetamisnormi mõju talinisu KHG-de voole. Sellega luuakse esmane alus KHG-de heite modelleerimiseks Eesti nisukasvatuses. Selle mudeli arendamine toetab võimekust analüüsida taimekasvatusega seotud otsuste mõju KHG-de heitele.

Väetamissoovitused luuakse kujul, mis võimaldab neid kasutajasõbralikuna avaldada trükistes ja lõimida väetamise planeerimise tarkvaradesse. Uuringu tulemusel koostatud normatiive kasutatakse põllumajandustootjatele loodavas riiklikus digitaalses väetamissoovituste rakenduses, mis võimaldab tootjatel leida põllu mullastikuandmete ja toiteainete tarbe alusel saagi tootmiseks vajalikud toiteelementide kogused ning bilansid. Uuendatakse „Väetamise ABC“ 2014. aastal avaldatud väljaannet.