Majandusaasta aruanded eelneva aasta kohta avaldatakse alles järgmise aasta juunikuus, seega nüüd, 2023. aasta lõpul, on võimalus avaldada statistika 2022. aasta kohta. Põllumajandustootjatelt kogutavad raamatupidamisandmed on oluliseks indikaatoriks toidutootjate majandusliku olukorra seirel.
Põllumajandustootjate arv ja valim
Statistikaameti 2020. aastal korraldatud põllumajandusloenduse andmetel on Eestis ligikaudu 6600 põllumajandustootjat, kelle tootmise maht on piisavalt suur, et seda äritegevuseks pidada. Põllumajandustootjate üldkogumiga on Eestis hõlmatud ligikaudu 95% kasutatavast põllumajandusmaast ja 99% põllumajanduslikust tootmisest.
2022. majandusaasta kohta esitas põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrku (FADN) oma andmed 643 põllumajandustootjat. Valimi moodustasid nii väiketootjad, keskmise suurusega kui ka suurtootjad. Ligikaudu pooled valimis olid füüsilisest isikust ettevõtjad. FADN on ainuke andmebaas, kuhu kogutakse andmeid ka FIEde majandustegevuse kohta. Veerand valimisse kuulunud ettevõtjatest olid mahetootjad. Seega kuulus peaaegu iga kümnes põllumajandustootja FADNi valimisse ja ka valimi struktuur peegeldab küllaltki objektiivselt tegelikku olukorda.
Majandustulemused olid 2022. aastal väga head
Teraviljakasvatuses prognoositi juba kevadel suuri saake, kuid koristusperiood kujunes kohati keeruliseks, sest suvine liigkuivus ja kuumus mõjutasid suviviljade kiiret valmimist ja teraviljad saavutasid koristusküpsuse enam vähem samal ajal. 2022. aastal olid teraviljade saagikuse näitajad ligi viiendiku võrra kõrgemad kui 2021. aastal ja teraviljakasvatajad said hoolimata sisendite ja energia hindade hüppelisest tõusust 2022. aastal korraliku tulemuse. Sellele aitas kindlasti kaasa taimeksavatussaaduste realiseerimishindade märgatav kasv võrreldes 2021. aastaga.
2022. aastal suurenesid kulud tootmissisenditele, millest otseselt sõltub taimekasvatuse majanduslik tulemuslikkus – näiteks kulud väetistele ja taimekaitsevahenditele. Kokkuvõttes suurenes võrreldes 2021. aastaga taimekasvatustoodangu väärtus kasutatud põllumajandusmaa hektari kohta 41%, samal ajal suurenesid taimekasvatuse erikulud 36%.
FADNi andmetel oli piima realiseerimise hind 2022. aastal kõrgem kui kunagi varem: keskmiselt 463 €/t, ka sea- ja veiseliha, kanamunade realiseerimise hinnad olid kõrgemad kui 2021. aastal. Seoses kütuse- ja energiahindade tõusuga kasvasid 2022. aastal märgatavalt sööda varumisel tehtud kulud, teravilja kõrgem hind mõjutas oluliselt teratoiduliste loomade söödakulu kallinemist. Piima tootmise omahind suurenes ligi viiendiku võrra (19%). Kokkuvõttes suurenes võrreldes 2021. aastaga loomakasvatustoodangu väärtus loomühiku kohta keskmiselt 41%, samal ajal suurenesid loomakasvatuse erikulud 17%.
Kogutoodangu väärtus oli kõrgem kui selle tootmiseks tehtud kulud
2022. aastal oli kogutoodangu väärtuse suhe kogukuludesse 1,04, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Tulemus üle ühe näitab, et toodangu väärtus oli kõrgem kui selle tootmiseks tehtud kulutused. Arvestades kogutoodangu väärtuse hulka ka toetused (v.a investeeringutoetused), kujunes 2022. aastal vastavaks suhtarvuks 1,22 ning ka see suhtarv on viimase viie aasta võrdluses kõige kõrgem.
Tootmistüüpide lõikes oli 2022. aastal kogutoodangu väärtuse ja kogukulude suhtarv üle ühe taimekasvatatuses (1,07), aianduses (1,09) ning piimatootmises ja segatootmises (1,06). Alla ühe jäi see indikaator loomakasvatuses (v.a piimatootmine) (0,69), püsikultuuride kasvatuses (0,91), ning sea- ja linnukasvatuses (0,97). Koos toetustega oli see indikaator üle ühe kõigis tootmistüüpides ja see peegeldab toetuste olulisust põllumajandustootjate majanduslikule jätkusuutlikkusele (joonis 1).
Joonis 1. Kogutoodangu väärtuse suhe kogukuludesse tootmistüüpide lõikes, FADN 2022
2022. aastal oli tööjõukulu keskmiselt 24 271 eurot tasustatud tööjõu aastaühiku kohta. See tähendab, et keskmiselt oli tööjõukulu 11,03 eurot tunnis. Võrreldes 2021. aastaga on tööjõukulu kasvanud 14%, kuid 2018. aastaga võrreldes on kasv 35%.
Netolisandväärtus oli 2022. aastal keskmiselt 52 000 eurot tööjõu aastaühiku kohta, mis on aastate 2018–2022 võrdluses kõige kõrgem tulemus. Võrreldes 2021. aastaga on netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta suurenenud rohkem kui poole võrra. Kõige edukamad olid 2022. aastal taimekasvatajad, kelle netolisandväärtus ulatus ligi 71 000 euroni tööjõu aastaühiku kohta, piimatootmises oli see näitaja 58 000 eurot. Võrreldes 2021. aastaga suurenes netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta kõigis tootmistüüpides v.a püsikultuuride kasvatus. Kui 2022. aastal moodustasid toetused keskmiselt 47% netolisandväärtusest tööjõu aastaühiku kohta, siis aastatel 2019–2021 oli see ligikaudu 70%. 2018. aastal moodustasid toetused 92% netolisandväärtusest tööjõu aastaühiku kohta (joonis 2).
Joonis 2. Netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta tootmistüüpide lõikes, FADN 2021 ja 2022
Põllumajandustootjate sissetulekud moodustasid 2022. aastal keskmiselt 144 000 eurot tööjõu aastaühiku kohta, sellest 73% moodustas sissetulek põllumajandustoodangu realiseerimisest, toetuste (v.a investeeringutoetused) osa oli 17% ja 10% andis sissetulek muudest kõrvaltegevustest. Võrreldes 2021. aastaga on põllumajandustootjate sissetulekud ligikaudu kolmandiku ja võrreldes 2018. aastaga ligi poole võrra suurenenud.
Jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline igal aastal vähemalt kulumi ulatuses tootmisse investeerida, arengu mõttes võiks brutoinvesteeringud kulumi suhtes olla vähemalt 1,2. FADNi andmetel tehti aastatel 2018–2022 brutoinvesteeringuid keskmiselt 1,78 korda rohkem võrreldes kulumiga. Kõige madalam on see näitaja sea- ja linnukasvatuses (1,18), mis peegeldab viimaste aastate rasket olukorda, kus ei jäänud piisavalt vahendeid tootmise arendamiseks.
Milliseks võivad kujuneda 2023. majandusaasta tulemused?
2023. aasta tulemused saame kokku võtta alles aasta pärast. Praeguseks on selgeks saanud, et 2022. aasta oli igas mõttes erandlik. Statistikaameti esialgsetel andmetel olid 2023. aastal saagikused madalamad kui 2022. aastal. Ka põllumajandussaaduste hinnad on langenud ja kokkuvõttes ei ole 2023. aasta olnud sama soodne kui 2022. aasta, pigem võrreldav sellele eelnenud aastatega. Teatud muutusi on oodata ka seoses 2023. aastal alanud ELi ühise põllumajanduspoliitika uus programmiperioodiga, sest toetustel on oluline roll põllumajandustootjate majandustulemuste kujunemisel.
Kokkuvõte
Suur tänu kõigile, kes FADNi programmis on osalenud – nii andmeid esitanud tootjatele kui ka andmete kogujatele. Lisaks tuletame meelde, et 2023. majandusaasta andmete kogumine algab 2024. aasta aprillis ja kestab augusti lõpuni.
Iga andmeid esitav põllumajandustootja saab soovi korral aasta lõpus ülevaate, kuidas on ettevõttel viimase viie aasta jooksul läinud ja millised on tema majandusnäitajad võrreldes tootmissuuna ja suuruse poolest sarnase tootjate grupiga. Andmete esitamine FADNi andmebaasi on vabatahtlik, kuid iga andmeid esitav põllumajandustootja võiks selles näha enda jaoks võimalust analüütikutelt tagasisidet saada ja seda oma juhtimisotsustes ära kasutada. Andmete esitamine ei ole tähtis ainult ettevõtjale, vaid ka kogu sektorile. Mida paremini on erinevad valdkonnad valimis esindatud, seda täpsema pildi saavad ka poliitikakujundajad sektoris toimuvast.
Uuri lisa FADNi kohta ja tutvu kogumikuga „Põllumajandustootjate majandusnäitajad, 2022“ .
