Olen näinud, et põllumehed haaravad sult päris sagedasti nööbist. Mida nad su käest uurivad?
Minu käest küsitakse kõige rohkem ikka rukkiseemne ja -kasvatuse kohta.
Kuulsin samuti, et oled mees, kes armastab rukist kasvatada.
Jah, see on mu leib olnud. Selles mõttes, et on õnnestunud see kasvatamine. Mõni ütleb, et see on odav populaarsus, aga viljelusvõistlustel olen saanud rukkisaaki alates seitsmest tonnist hektarilt, lõpetades kümnega ja pisut ülegi.
Olen ka rapsi kohta lugusid kuulnud.
Ühel aastal Sakala Põlduris töötades võitsime ka rapsiga ära. Pojaga saime eelmisel aastal nisuga teise koha. Tahtsime esimest, aga pandi teine. Eks saak oli väiksem – 8,8 tonni.
Miks Jõgeva põllupäev nii tähtis on?
Seekord oli Jõgeval põllupäev eriti tähendusrikas. Jõgeva piirkond sai ju vihma siis, kui teised ei saanud. Korra tuli 50 minutiga 16 millimeetrit ja katseid tehes me põua- ja külmastressi nii palju ei pidanud kartma. Olen 40 aastat agronoomina töötanud ja sel aastal tuli kogemus kasuks.
Kas põllumees tahab vajalikku infot leida näpuga järge ajades või kohtudes ja rääkides?
Kõik põllumehed räägivad omavahel. Põllupäevadel paljud korraldajate juttu ei kuulagi, vaid tulevad omavahel kogemusi jagama. Uuritakse tehnoloogiaid ja muud, aga suhtlemisvajaduse rahuldamine on samuti tähtis osa.
Käiakse ka üksteise põlde vahtimas, sõidetakse selle nimel lausa Eesti ühest otsast teise. See on nooremate meeste eripära. Meie omal ajal nii ei palju ringi ei liikunud.
Mida nad vaatavad, millistel sortidel praegu minekut on?
Tahetakse külvata taliotrasid, vaadatakse hübriidsorte. Need annavad visuaalselt hea efekti ja suuremat saaki. Nisude poole pealt tahetakse hästi palju toidunisu kasvatada.
Hiljuti õnnestus Malmös Borgeby põllupäeval käia. Seal pannakse hoopis kolm ühetaolise talinisu sorti kokku, et saada võimalikult suurt söödanisu saaki, nii 12–13 tonni hektarilt.
Kas kriisidele vastupanemine on põllumajanduses põletavamaks teemaks muutunud?
Majandamine kriise arvestades on kõige alus. Eelmisel aastal kompenseeris vähest saaki kõrge viljahind. Praegu viljahind kõigub nii, et sa ei teagi, milline otsus õige või vale on. Põllumees peab ikka oma otsuse lõpuks lukku panema ja ootama, kas näkkab või mitte.
Ilma toetusteta meie põllumajandus ei püsiks?
Ei püsiks. Eks meil käib praegu ka võidurelvastumine sortide ning kalli ja uhke tehnikaga. Sortide ja tehnikaga on nagu naistel kleitide vahetamisega – alles valisid midagi välja, hakkad kasvatama-tegutsema, aga juba tuleb uus!
