Seekordses infokirjas räägitakse muuhulgas karantiinsete taimekahjustajate olukorrast ja olulisematest leidudest Euroopa Liidus. Lisaks tuletatakse meelde, mida jälgida viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede tellimisel ning tutvustatakse põhjalikult METKi laboris tehtavaid kartulianalüüse.
Taimetervise eksperdid jagavad kogemusi õppereisist USAsse, kus tutvuti lähemalt saare-salehundlasega.
Infokirjas on ka põnev persoonilugu METKi labori taimetervise ja mikrobioloogia valdkonna peaspetsialistist Valentina Kotšetovast.
Fotol peaspetsialist Valentina Kotšetova töötamas mikroskoobiga. Foto: METK
Kartulianalüüsid METKi laboris taimetervise ja mikrobioloogia valdkonnas
Kartul on Eestis väga oluline põllukultuur. Hea saagi saamiseks aga ei piisa ainult kartuli muldapanekust. Kvaliteetse saagi saamiseks tuleb tagada, et kultuuri ei kimbutaks kahjurid ega haigused.
Kartul on üks taimekahjustajatest ja haigustest kõige enam ohustatud kultuure. METKi labor pakub mitmekesiseid võimalusi kahjustajate määramiseks. Töö eesmärk on tagada Eesti kartuli hea käekäik.
Kõige tuntumad on silmaga nähtavad pahalased, nagu näiteks mardikad. Lisaks on aga veel hulk kahjustajaid, keda pelgalt peale vaadates kindlaks teha ei õnnestu – näiteks bakterid ja viirused. Laboris töötavad asjakohase väljaõppega spetsialistid, kelle käsutuses on seadmed, mis aitavad tuvastada ka kõige väiksemad kahjustajad.
Kahjustajad jagunevad laias laastus kahte gruppi: kahjurid ja haigustekitajad.
Kahjurid
Laboris määratavate kartuliga seotud kahjurite hulka kuuluvad erinevad putukad (näiteks mardikad ja lehetäid) ning nematoodid. Viimased jagunevad omakorda tsüstnematoodideks ja vabalt elavateks nematoodideks.
Kõige tuntumad kartulit kahjustavad mardikalised on kartulimardikad (Leptinotarsa decemlineata). Kartulipealseid kahjustavad veel kartulitirt (Empoasca solani) ja roheline tirt (E. viridula), kartuli-lehekirp (Psylliodes affinis) ning mitmesugused lehetäid (sugukond Aphididae). Ka rohulutiklased (sugukond Miridae) imevad kartulipealsetest mahla. Kui kartulilehed on auklikud, võib süüdlane olla tuunjas raisamardikas (Aclypea opaca).
Kartulitaime kasvu ja arengut võib häirida ka kaevandikärblaste (sugukond Agromyzidae) elutegevus. Ka liblikate hulgas leidub kartulikahjureid; mitme öölase röövikud kahjustavad kartulivarsi, nii et taim närbub või hukkub. Öölaste röövikud toituvad mitmesugustel taimedel; sealhulgas võivad kartulitaime kahjustada harilik varreöölane (Hydraecia micacea), takjaöölane (Gortyna flavago), lina-tähtöölane (Autographa gamma) ning põlluöölane (Agrotis exclamationis). Neist viimane võib kahjustada kogu taime, sealhulgas mugulaid.
Kartuli juuri ja mugulaid kahjustavad suurel määral naksurlaste (sugukond Elateridae) tõugud, keda tuntakse traatussidena. Mõnikord kahjustavad kartulimugulaid tuhatjalalised (Juliformia). Samuti võib kahjustada kartulimugulaid sibula- ja juurelest (Rhizoglyphus echinopus); teda leidub nii mullas kui ka kartulihoidlates.
Nematoodidest on tuntumad ja ohtlikumad kartuli-kiduussid: kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis), valkjas kartuli-kiduuss (Globodera pallida), kartuli-ingerjas (Ditylenchus destructor) ja pahknematoodid (Meloidogyne chitwoodi ja Meloidogyne fallax).
Kõiki neid kahjustajaid määratakse laboris mikroskoopimise teel. Mikroskoopimisele eelneb mitmekülgne ettevalmistustöö, kus uuritav kahjustaja eraldatakse muust materjalist. Tänapäeval kasutatakse mikroskoopimise kõrval ka molekulaarseid meetodeid; näiteks PCR (polümeraasi ahelreaktsioon), mis põhineb DNA paljundamisel, või sekveneerimine, mis tähendab pärilikkusaine (DNA või RNA) järjestuse määramist.
Kartuli-ingerja (Ditylenchus destructor) kahjustus mugulal. Foto: METK
Haigustekitajad
Kartuli haigustekitajad jagunevad üldiselt kolmeks rühmaks: seenhaigused, bakterhaigused ja viirushaigused. Neile lisanduvad veel fütoplasmad, mis on bakteritest lihtsama ehitusega, ning viroidid, mis on väiksemad viirustest.
METKi laboris määratavad kartuliga seotud seenhaigused on kartuli lehemädanik, pruunmädanik (Phytophthora infestans), muud mädanikud (nt Pythium, Fusarium, Geotrichum candidum), antraknoos, kartulivähk, kartuli-kuivlaiksus (Alternaria solani) ja mitmesugused kärntõved. Seenhaiguste määramiseks kasutatakse laboris mitmesuguseid tehnikaid. Enamasti määratakse seenhaigusi mikroskoopimisega. Vajadusel aga inkubeeritakse proove haigustekitajatele sobivatel temperatuuridel või külvatakse need sobivatele agarsöötmetele. Lisaks saab kasutada ka molekulaarseid meetodeid.
Bakterite, viiruste, fütoplasmade ja viroidide määramiseks ei saa aga kasutada esialgse tuvastusmeetodina mikroskoopimist. Mikroskoobiga saab tuvastada bakterite olemasolu proovis; bakteri liigi määramine eeldab aga kas bakteri märgistamist spetsiifiliste antikehadega või molekulaarsete meetodite kasutamist. Viirusi, fütoplasmasid ja viroide saab määrata ainult molekulaarsete meetodite abil.
METKi laboris määratavad kartuli bakterhaigused on kartuli ringmädanik ja pruun-baktermädanik (Clavibacter sepedonicus ja Ralstonia solanacearum), mugula märgmädanik ja kartuli-varrepõletik (Pectobacterium spp., Dickeya spp.).
Bakterite määramiseks kasutatakse erinevaid meetodeid – laboris kasutatakse nii immuunfluorestsentsmikroskoopimist kui ka erinevad PCR-meetodeid (reaalaja PCR ja tavaline PCR). Vajadusel saab kasutada ka klassikalisi meetodeid, nagu bakterite isoleerimine agaril.
Kartuliviirustest on laboris võimalik määrata enam levinud viiruseid, nagu kartuli A-viirus (PVA), Y-viirus (PVY), X-viirus (PVX), M-viirus (PVM), S-viirus (PVS) ja keerdlehisuse viirus (PLRV). Samuti on võimalik määrata tubaka rattle-viirust (TRV) ja kartuli mop-top viirust (PMTV).
Viroididest kahjustab kartulit kõige enam värtnakujulisuse viroid (PSTVd) ning fütoplasmadest Candidatus Liberibacter solanacearum ja Candidatus Phytoplasma solani.
Kõigi nende organismide määramiseks kasutatakse laboris PCRi-põhiseid tuvastusmeetodeid. Vajadusel kinnitatakse tulemused sekveneerimise teel.
Pruun-baktermädaniku (Ralstonia solanacearum) kahjustus mugulal. Foto: METK
Pruun-baktermädanik (Ralstonia solanacearum) immuunfluorestsentsmikroskoobi all. Foto: METK
METKi labor on valmis uute kahjustajate tulekuks
Nimetatud on kõige sagedamini kartulit kahjustavad kahjurid ja haigused, mida METKi laboris määratakse. Tegelik nimekiri on veel palju pikem, kuid kõike siinkohal käsitleda ei jõua.
Kartulikahjustajaid on väga palju ja nad on väga erinevad. Muutuvate kliimaolude ja avatud kaubanduse tingimustes tuleb uusi kahjustajaid ilmselt Eestisse juurde. METKi labor on selleks aga valmis. Laboris töötavad suure kogemusega spetsialistid, kelle kasutada on muljet avaldav seadmepark kaasaegses laborikompleksis. Labor on akrediteeritud ja osaleb pidevalt rahvusvahelistes võrdluskatsetes, et tagada oma analüüsitulemuste usaldusväärsus.
Valentina Kotšetova, kuidas sattusid tööle METKi laborisse taimetervise ja mikrobioloogia valdkonda?
Omandasin kõrghariduse bioloogia erialal Läti Riiklikus Ülikoolis. Pärast ülikooli lõpetamist asusin tööd otsima.
Minu esimene laboritöökoht oli 1984. aastal Eesti NSV Riiklikus Taimekarantiini Piiriinspektsioonis taimekarantiini laboris, kus töötasin juhtivspetsialisti-entomoloogina. Pärast asutuse reorganiseerimist 1988. aastal jätkasin Taimetoodangu Inspektsioonis peaspetsialisti-entomoloogina.
Sakku tööle tulin aastal 2000 Taimse Materjali Kontrollikeskuse taimetervise laborisse, kus töötasin samal ametikohal. Kuna 2004. aastal muutis asutus oma nime, siis sellest ajast alates töötasin Põllumajandusuuringute Keskuses taimetervise ja mikrobioloogia laboris.
2023. aastal moodustati uus asutus, Maaelu Teadmuskeskus (METK), kus jätkan tööd taimetervise ja mikrobioloogia valdkonnas entomoloogia peaspetsialistina.
Minu töö pakub mulle siiamaani suurt rõõmu, sest saan töötada ülikoolis omandatud erialal, mis on ka eraelus minu hobi.
Mis on entomoloogia peaspetsialisti peamised tööülesanded?
Nagu nimetuski ütleb, siis tuleb tegeleda putukate ja ämblikulaadsete määramisega. Minu põhiline tööülesanne on analüüsida erinevaid materjale. Lisaks aitan oma kolleegidel määrata vabalt elavaid nematoode ja umbrohuseemneid.
Mis Sulle oma töö juures kõige rohkem meeldib või ei meeldi?
Mulle meeldib väga määrata putukaid ja nematoode. Minu jaoks on tohutult põnev teha määrajate järgi selgeks, keda ma mikroskoobi all näen. Kui juhtub, et putukas on saadetud sekveneerimisele, siis ootan huviga tulemusi. Lisaks meeldib mulle arutada kolleegidega analüüsitulemusi, et teha otsus analüüsi vastuse kohta. Pelgalt dokumentidega töötada mulle ei meeldi.
Millised tööga seotud teadmised ja kogemused tulevad Sulle kasuks igapäevaelus?
Taimekahjurite tundmine on kasulik oma aias tegutsemisel ja toalillede kasvatamisel. Teised inimesed näevad aias, metsas või kodus mõnda putukat ja neil tekib küsimus, mis putukaga on tegu ning kas ta on kahjur või mitte. Mina aga vaatan putukat ja tean, kes ta on ning milline on tema eluviis. Vabal ajal kannan endaga alati kaasas luupi ja katseklaasi, et kahtluse korral püüda putukas kinni ning vaadata teda kodus mikroskoobi all.
Nimeta mõni uus taimekahjustaja
Ohtlikest taimekahjustajatest tuleks kindlasti nimetada saare-salehundlast (Agrilus planipennis). Tema levila on juba Eesti piiri lähedal, kuid ta ei ole veel Eestisse jõudnud. Selle putuka jälgimiseks korraldatakse Eestis iga-aastaseid seireid.
Mis on levinumad kahjustajad Eestis?
Viimastel aastatel on Eestis hakanud levima kastani-keerukoi (Cameraria ohridella); praegu võib teda leida massiliselt hobukastanitelt üle Eesti.
Kastani-keerukoi kahjustus. Foto: METK
Kuidas avastatakse uusi taimekahjustajaid?
Uusi taimekahjustajaid avastatakse tänu Põllumajandus- ja Toiduameti seiretele või ka tähelepanelike kodanike abile.
Millal avastati Eestist viimati uus taimekahjustaja?
Hiinast saadetud puidust pakkematerjalist on leitud 2015. aastal aasia siku (Anoplophora glabripennis) elus vastne ning 2017. aastal on avastatud sarnasest materjalist nematood – männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus).
Aasia siku vastne. Foto: METK
Nematoodidest oli viimane avastus 2018. aastal valkjas kartuli-kiduuss (Globodera pallida).
Putukatest leiti Eestist 2018. aastal esimest korda tomati-kaevandikoi (Tuta absoluta). Hiinast saadetud puidust pakkematerjalis tuvastati aastal 2023 puidukahjur Xylothrips sp. (sugukond Bostrichidae).
Kuidas mõjutab Sinu töö laboris põllumajandustootjat või aiapidajat?
Põllumajandustootja saab kontrollida oma toodangut, põlde või istandusi taimekahjustajate suhtes ja vajadusel küsida nõu. Õigesti määratud putuka nimetusest sõltub, kas on tegu kahjuriga ning vaja valida sobivad tõrjemeetmed ja teha tõrjet või on tegemist hoopis kasuliku putukaga.
Mis on Sinu kui entomoloogia peaspetsialisti töö juures oluline?
Kõige olulisem on Eestisse jõudnud karantiinsed kahjurid kiiresti avastada ja tuvastada. Koolitustel ja teabepäevadel jagan inimestele infot oma tööst ning suurtest kahjuritest, väikestest kahjuritest ja kasurputukatest, keda inimesed ei tunne või kellega nad iga päev kokku ei puutu.
Kas oled töötanud ka mõnes teises laboris?
Rahvusvaheliste projektide raames olen osalenud teistes Euroopa liidu laborites koolitustel. Lisaks olen käinud Inglismaal Central Science Laboratorys ohtlike putukate ja nematoodide tuvastamise erialakoolitusel.
Mis võiks Eestis juhtuda, kui laborit taimetervise ja mikrobioloogia valdkonnas enam ei oleks?
METKi laboris on väga suurte kogemustega ning pädevad spetsialistid. Nad tagavad laborile võimekuse tuvastada saadetud proovis kiiresti ohtlik kahjustaja nii morfoloogiliselt kui ka molekulaarbioloogiliste meetoditega. Mina arvan, et ilma sellise võimekuseta poleks Eestis see võimalik ning kahjustajad saaksid aega levida. Lisaks on laboris võimekus hoida meile saadetud taimset materjali karantiinkasvuhoones, kuni on tuvastatud, kas see sisaldab või ei sisalda ohtlikku kahjustajat.
Miks on Sinu amet hea amet ja millisele inimesele see sobib?
Minu amet sobib inimesele, kes tunneb huvi putukate ja looduse vastu, on tähelepanelik, kannatlik ning valmis ka pikemateks ja keerukamateks analüüsideks mikroskoobi taga.
Kelleks tahtsid väiksena saada?
Minu lapsepõlveunistus oli saada meditsiinitöötajaks.
