Mai keskpaigast alates hakkasid temperatuurid tasapisi tõusma ning seire käigus anti esimesed taimekaitse soovitused hernekärsaka ning talinisu ja taliodra haiguste tõrjeks. Lõuna-Eesti talirapsipõldudel soovitati tõrjuda kõdra-peitkärsakat.
Taliodra põldudel esines peamiselt võrklaiksust ja äärislaiksust, kuid õigeaegselt tehtud fungitsiiditõrje hoidis haiguste leviku edukalt kontrolli all ning edaspidi püsis haiguste foon madal. Talinisu põldudel võis vastupidi märgata taimehaiguste tõusutrendi. Seirajad leidsid mitmel pool jahukastet, helelaiksust ja nisu-pruunlaiksust. Seetõttu oli oluline teha T1- ja T2-fungitsiiditõrjed õigeaegselt ning vajadusel kasutada ka T3 pritsimist, valides haigustele sobiva tõrjespektriga fungitsiidid.
Talirapsi õitsemise edenedes vähenes kõdra-peitkärsaka arvukus ning õigeaegsete taimekaitsetööde abil õnnestus suuremaid kahjustusi vältida.
Juuni algus möödus rahulikumalt ning 23. nädala monitooringus keskenduti peamiselt talinisu haiguste tõrjele. Teistel seirekultuuridel sel perioodil tõrjesoovitusi ei antud.
Juuni keskpaigaks olid suviteraviljad jõudnud kõrsumise faasi. Sel ajal anti soovitused suviodra võrklaiksuse ja suvinisu jahukaste tõrjeks. Tartumaal leiti ühelt kaerapõllult arvukalt lehetäisid ning anti tõrjesoovitus. Samal ajal kiirenes suvirapsi kasv ning koos sellega suurenes ka kahjurite surve. Lisaks tavapärasele hiilamardikale tuli tänavu tõrjuda ka kapsakoid, mille kahjustused kujunesid mitmel pool märkimisväärseks. Esimene fungitsiidi kasutamise soovitus anti juuni keskpaigas ka Lõuna-Eesti põldoa põldudel.
Juuni teises pooles jätkusid jahedad ja niisked ilmad, mis soodustasid taimehaiguste levikut. Suviodra ja suvinisu põldudel jätkusid soovitused jahukaste ning võrklaiksuse tõrjeks. Kaerapõldudel leiti mitmes piirkonnas pruunlaiksust ning anti vastavad tõrjesoovitused. Suvirapsi kahjustasid kahjurid jätkuvalt ka vihmastest ja jahedatest ilmastikuoludest hoolimata, mistõttu oli oluline kasutada kõiki lubatud kahjuritõrje võimalusi.
Juuni lõpus, viimases monitooringu kokkuvõttes soovitati suviodra põldudel kasutada kasvuregulaatoreid, kuna vihmastele ilmadele järgnesid kõrged temperatuurid ja taimede kasv muutus väga intensiivseks. Põldoa põldudel täheldati haiguste laialdasemat levikut ning anti fungitsiiditõrje soovitused. Kaera põldudel püsis pruunlaiksus, samas kui suvinisu ja herne põldudel oli olukord hea ning täiendavaid tõrjesoovitusi ei olnud vaja anda.
Kokkuvõttes kujunes 2026. aasta taimekaitse seisukohalt tähelepanu nõudvaks hooajaks. Edukas taimekaitse eeldas pidevat põldude jälgimist ning õigeaegseid tõrjeotsuseid. Teraviljade puhul osutus võtmetähtsusega haiguste õigeaegne tõrje ja kasvu reguleerimine, rapsi kasvatamisel oli peamiseks väljakutseks kahjurite ohjamine.
Hooajale saab lõpliku hinnangu anda pärast saagikoristuse lõppu, kuid senised seiretulemused näitavad, et õigeaegselt tehtud taimekaitsetööd aitasid suuremaid kahjustusi ennetada.
Soovime kõigile põllumeestele edukat ja saagirikast koristushooaega!
Autor:
Mart Toomsalu
Taimekasvatuse
konsultant
