Doktoritöö põhineb aastatel 2007–2022 kogutud seemnekartuli seireandmetel ja enam kui tuhandel testitud seemnepartiil. Tegu on esimese tervikliku ülevaatega kartuliviiruste levikust ja viirustüvede koosseisust Eestis.
Viirused võivad vähendada saaki nähtavate tunnusteta. Nakatunud taim annab vähem mugulaid ja viirus võib kanduda mugulatega järgmisse põlvkonda. Põllul tõrjevõimalus puudub, ent inimestele on kartuliviirused ohutud.
Tulemused näitasid, et kuuest rutiinselt seiratavast kartuliviirusest on Eestis ülekaalukalt kõige levinum kartuli Y-viirus (PVY). Harvem esinevad kartuli M-viirus ja S-viirus. Kartuli X-viirust ja keerdlehisuse viirust leiti vaid uuringuperioodi alguses, kartuli A-viirust aga ei tuvastatud üldse.
Kõige olulisem tulemus puudutab viiruse tüvesid. Kui varem põhjustasid PVY mitte-rekombinantsed tüved hästi nähtavaid haigustunnuseid, siis nüüd domineerivad Euroopas rekombinantsed tüved. Need võivad levida ilma tugevate sümptomiteta ja jääda põllul märkamata.
Sman uuris koos juhendajate Lilian Järvekülje ja Merike Sõmeraga alates 2011. aastast kogutud PVY-ga nakatunud proovides esinevaid viirustüvesid ja leidis, et need tüverühmad moodustavad ka meil valdava osa viiruse populatsioonist. Umbes 90 protsendis PVY-ga nakatunud seemnekartuliproovidest leiti rekombinantseid tüvesid.
2025. aastal tehtud lisasekveneerimine tõi kaasa kaks leidu: pärast 16aastast vaheaega leiti Eestis taas kartuli keerdlehisuse viirus (PLRV) ja tuvastati kaks erinevat kartuli S-viiruse tüve. PLRV-d peetakse PVY järel majanduslikult suurimat kahju põhjustavaks kartuliviiruseks.
Uuringust selgus, et ilmastik mõjutab viiruse levikut, kuid oodatust vähem. Viirust levitavad lehetäid ning nakkust soodustavad soe ja niiske juuli. Määrava tähtsusega on siiski kasvatatav sort.
Sort on otsustava tähtsusega
Andmestik võimaldas jagada kartulisordid resistentsusklassidesse. Selgus, et mõne sordi käitumine Eesti tingimustes erineb aretajate hinnangutest, tõenäoliselt kohalike viirustüvede mõju tõttu.
Näiteks osutusid «Folva», «Arcona» ja «Rosagold» Eestis väga vastuvõtlikuks. Seevastu Euroopas laialt kasvatatav «Laura» oli väga resistentne: selle keskmine PVY-nakatumismäär oli 16 aasta jooksul vaid 0,2 protsenti. Väga resistentseteks osutusid ka «Gala», «Princess» ja «Jelly». Eesti sortidest näitas head resistentsust «Ants». Teadlased leidsid, et resistentsemate sortide nakatumine sõltub ilmastikust vähem. Seega muutub sordivalik kliimamuutuste tingimustes üha tähtsamaks.
2024. aastal ajakirjas Potato Research avaldatud hinnangu kohaselt põhjustab PVY Euroopas ligi 187 miljoni euro suurust aastast kahju. Kuna kartuliviiruste vastu puudub tõhus ravi, sõltub edu ennetusest: tervest seemnekartulist, täpsest diagnostikast ja sobivate sortide kasvatamisest. «Õige sordivalikuga saame viiruste mõju oluliselt vähendada,» ütles van der Sman.
Mida saab kasvataja teha?
Viiruste levikut saab piirata kontrollitud seemnekartuli kasutamise ja hea resistentsusega sortide kasvatamisega. Seega on mõistlik lasta oma mugulaid enne istutamist laboris testida. Kasvu ajal tasub eemaldada haigustunnustega taimed ning hävitada põllul ja selle ümbruses isetärganud kartulitaimed, mis võivad olla nakkusallikaks.
METKi laboris tehakse seemnekartuli viirusdiagnostikat, mida kasutatakse sertifitseerimisel. Kasvatajad saavad testida oma mugulaid ja taimi. Doktoritöös rakendatud meetodid aitavad viiruseid ja nende tüvesid kiiremini ning täpsemalt tuvastada.
