Riinu, palju õnne, sinu uurimisprojekt sai ETAgi 2022. aasta taotlusvoorus rahastuse, oled käesoleval aastal projektiga alustamas. Mida personaalne uurimistoetus sinu jaoks tähendab?
Tänan! Ma tunnen, et kogu meie töörühmal seisab ees väga põnev ja vastutusrikas ülesanne. Kuna projekti taotlemine toimus juba kaks aastat tagasi, siis on ettevalmistusperiood olnud päris pikk, seega nüüd saame julgelt 110% sellele pühenduda!
Tutvusta palun veidi oma uurimisprojekti teemat.
Projekti „Fungitsiidiresistentse Zymoseptoria tritici populatsiooni areng ja kohastumus Eestis“ eesmärk on kirjeldada talinisu taimepatogeeni kõrreliste helelaiksusetekitaja Zymoseptoria tritici arengut ja kohastumust Eesti tingimustes. Helelaiksusetekitaja on nii Eestis kui ka mujal Euroopas üks olulisemaid bioloogilisi ohutegureid kvaliteetse nisusaagi saamisel. Seega on uurimisteemaga tegelemine erinevate kriiside, kliimamuutuste ja toidujulgeoleku seisukohalt väga oluline.
Talinisu on Eestis enimkasvatatud põllumajanduskultuur, mis tavatootmise puhul vajab efektiivset kaitset taimehaigusi põhjustavate patogeensete seente eest, mis muidu pärsiks taimede arengut ja saagikust. Fungitsiidid, mida peamiselt kasutatakse talinisu taimekaitses, sisaldavad enamasti triasoolide, suktsinaatdehüdrogenaasi inhibiitorite ja strobiluriini rühmadesse kuuluvaid toimeaineid, mis seondudes sobiliku märklaudvalguga seeneorganismis põhjustavad selle suremist. Paraku on seened, sealhulgas helelaiksusetekitaja Z. tritici, väga arenemisvõimelised ja hea kohastumisvõimega. Juba mõne üksiku punktmutatsiooni korral on fungitsiidi märklaudvalkudes toimunud oluline muutus nii, et fungitsiid ei mõju enam taimepatogeenile surmavalt ja seenel võib väheneda tundlikkus mõne toimeaine suhtes.
Väga oluline on kindlaks teha, millised fungitsiidide toimeained on efektiivsed patogeenide tõrjes, et vältida fungitsiidiresistentsete seenepopulatsioonide arengut ja levikut. Jätkuvalt soovitame põllumajandustootjatel lähtuda integreeritud taimekaitse põhimõtetest ja kasutada taimekaitseplaanides ainult tõhusate fungitsiidide ratsionaalset kasutamist. See aitab vältida fungitsiidiresistentsuse teket ja levikut patogeeni populatsioonis.
Miks selle teema uurimine oluline on?
Eesti põllumajandustootjate jaoks on oluline, et nad saaks taimekasvatuse ja taimekaitse alast tuge ja abi Eesti teadlaste ja ekspertide käest. Selleks peab meil olema kogemus, võimekus ja võimalused taoliste uuringute läbiviimiseks Eestis kohapeal. Õnneks on METKis (end. Eesti Taimekasvatuse Instituut) alates 2018. a loodud Andres Mäe ja Pille Sooväli poolt toimiv töörühm, mis tegeleb väga põhjalikult pestitsiidiresistentsusuuringutega. See tähendab ka pidevaid investeeringuid taristusse ja panustamist teadlaste järelkasvu.
Antud uurimisteemaga tegelemine Eestis on oluline ennetamaks tõsiseid probleeme fungitsiidiresistentsete patogeeni populatsioonidega nagu need juba Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides esinevad. Arvestades järjest suureneva põllumajandussaaduste nõudlusega globaalsel turul ja nii seemne kui ka saagi transpordiga, suureneb ka oht fungitsiididele resistentsemate haigustekitajate levikuks erinevate piirkondade vahel. Kuna fungitsiidide valik on piiratud ja uusi toimeaineid sisaldavaid preparaate lisandub vähe, on tulevikus ohustatud efektiivne haigustõrje ja kõrge saagipotentsiaali saavutamine, kui Eesti põldudel kohastub järjest enam fungitsiidiresistentseid haigustekitajaid.
Mis võiks uurimisprojekti käigus potentsiaalselt selguda?
Uurimisprojekti jooksul teeme kindlaks, millised fungitsiidiresistentsed Z. tritici genotüübid ei allu tõrjele, vaid on nii hästi kohastunud, et paljunevad ja levivad populatsioonis edasi. Projekti tulemusel saab pakkuda mõistlikke lahendusi helelaiksuse ennetamiseks ja tõrjeks, lähtudes just Eesti põldudel levinud patogeeni populatsiooni omadustest ja kohastumusest.
