Soodne talv ja varakevad andsid taliteraviljadele hea alguse
2024/2025 aasta hilissügis ja talv olid taimede kasvule soodsad. Taliviljad sai külvatud normaalsetes tingimustes ning sügis oli soe ja taimed arenesid jõudsalt. Taimeteadlastel oli veidi hirm, et kui suureks kasvanud taimedele lumekiht peale tuleb, siis võivad olla lopsakal taimel lume all leviva haiguse – lumiseene tõttu suured kahjud.
Tegelikkuses suuri kahjustusi ei olnud. Mõnedel põldudel, eriti talirukkil ja taliodral veidi lumiseene kahju siiski esines. See olenes sordist ja ka sellest, kas sügisel olid taimed haiguste lööbimise vastu ette valmistatud.
Kui aprillikuus kuumalaine taimed suure tuhinaga kasvama ergutas, siis maikuu on olnud jahe ja parajalt niiske. Jahe ilm teraviljade võrsumise ja kõrsumise ajal on tegelikult hea. Siis saavad taimed rahulikult areneda. Liiga kuumad ilmad paneksid taimed liiga kiiresti arenema ja nad ei jõuaks korralikult saagielemente (piisav arv võrseid, korralikult arenenud peaalge jne) välja arendada.
Jahedad maikuuilmad pidurdasid kasvu, kuid toetasid võrsete arengut
Maikuu teiseks pooleks on talinisu ja talioder jõudnud kõrsumise faasi. Suvinisu ja odra kasvufaas sõltub külvi ajast. Soe aprill motiveeris kiiresti suvivilja külvidega alustama. Soojematel ja kergematel muldadel toimus tärkamine kiiremini. Jahedamatel ja niiskematel muldadel võis aga maikuu jahedate ilmade saabumisel suviviljade idanemine ja tärkamine pikaks venida.
Edasised arengud sõltuvad samuti temperatuurist ja sademetest. Eelmisel aastal tegid hilised külmad nii aedades kui põldudel palju paha. Taimede vastupidavus külmale sõltub väga palju sellest, millises kasvufaasis taimed on kui madalale temperatuurid langevad ning kui pikalt need külmad kestavad. Kanada teadlaste uuringu kohaselt on näiteks tärganud nisu külma suhtes suhteliselt vastupidav võrreldes näiteks rapsiga. Nisu lehed võivad taluda lühiajaliselt kuni -8 °C kuni -10 °C (oleneb sordist ja taimede varustatusest toitainetega st taime tervisest). Oder on veidi vähem vastupidav ja külmakahjustusi võib tekkida temperatuuridel -4 °C kuni -6 °C.
Külmakahjustuste oht sõltub taimede kasvufaasist ja põlluoludest
Kui kevadised hilised külmad tulevad nisu võrsumise faasis, siis võib taimekahjustuse ära tunda kui lehtedele ilmuvad klorootilised laigud või triibud. Lehe tipud võivad muutuda kuivanud pruuniks. Lehed võivad ka päris ära hävida. Sellises faasis nisu kahjustanud külm võib veidi mõjuda ka saagile, sest taime ei saa enam 100% panustada saagile kuna fotosünteesiv pind on kahjustuste tõttu jäänud väiksemaks.
Selles faasis võib taimi kahjustada näiteks 2 tunnine -11 C külma periood. Kõrsumise ajal võivad kahjustusi tekitada - 2 …-4 kraadised külmad, mis kestavad mõned tunnid. Kahjustuse korral võivad olla mõjud saagile keskmised kuni suured. Olenevalt miinustemperatuuride mõju ajast ja alast. Sest külma kahjustusega taimede alad ei pruugi olla üle põllu vaid ainult mõningates kohtades.
Taimede loomise ja õitsemise ajal on aga taimed kõige külmaõrnemad. Siis võib nisutaimel kahjustuda kas tolmukad või emakad ning kui viljastumist ei toimu, jäävad terad moodustumata. Kirjanduse andmetel võib siis juba -1 C kraadi nisu kahjustada. Lehtede kahjustused on suhtelised süütud võrreldes reproduktiivorganite kahjustustega.
Mõningates maailma piirkondades, mida meie arvame olema nn „soe maa“ näiteks Austraalia, on nisu õitsemise ajal saabuvad külmalained üpris sagedased. Ja need külmalained võivad farmeritele tuua suuri kahjusid. Seal kasutatakse just võtteid, et nisu õitsemise aeg viia ajalt, mil on külmalainete esinemise suur tõenäosus, hilisemaks. Selleks kasutatakse kas hilisemat külviaega või pika kasvuajaga sorte, mis ka oma õitsemise ajalt hilisemad on. Meil Eestis olukord veel nii kriitiline ei ole.
Nisu küpsemise ajal arvatakse umbkaudseks temperatuuriks, mis kahe tunni jooksul ilmnedes taimi kahjustada võiks, -2 C.
Võrsuvate taimede hukkumise tõenäosus miinuskraadidel või madalatel temperatuuridel on väiksem, kui mulla temperatuur on soojem. Soojem muld ja eriti niiske muld on temperatuurimuutustele kui puhver, mis aitab kaitsta nisu ja odra võrsumissõlme hiliskevadiste külmade eest. See on tingitud sellest, et nisu- ja odrataimede võrsumissõlm asub mullapinna all.
Taime hukkumiseks peab taime kasvukuhik olema kahjustatud. Selleks peab olema pikemaaegsemalt temperatuur alla nulli. Kui kahjustatud on ainult lehed, saab taim taastuda, kuid kasvuaeg võib pikemaks venida.
Oluline on meeles pidada, et külma mõju taime ellujäämisele sõltub erinevatest teguritest - mulla tekstuur, mulla niiskus, põllu mikrokliima, temperatuuri languse kiirus, külmumistemperatuuri kestus, taimikuga katvus, taimiku toitainetega varustatus, kasvufaas jne. Päris täpselt ette ennustada ei saagi. Ja seepärast oleme külmakahjustuste vaatlejatena tagantjärgi targad.
Enne kahjustuste õige diagnoosi andmist on vaja kannatlikkust
Lehtedel ja maa-alusel osal võib külmakahjustuste täieliku mõju ilmnemiseks kuluda mõned (kolm kuni neli) päeva. Põllu liiga varane luure võib anda eksitavaid tulemusi, kuna esimestel päevadel pärast külma ei pruugi kahjustusi ilmneda.
2025. aasta mai keskpaiga seisuga on minu vaadeldud põldudel mõnel üksikul põllul näha olnud väga vähesel määral nii taliodra kui ka talinisu kergemaid külmakahjustusi.
Üldiselt on praegu taliteraviljad heas seisus.
Autor:
Reine Koppel
Teravilja ja õlikultuuride valdkonna vanemteadur
Artikkel ilmus esmaskordselt 22. mail 2025. a Õhtulehe lisalehes Maauudised (paberleht)
