Põllumajandusturu hinnad: kanamuna, piim ja liha luubi all

Toidu lõpphind tarbijale kujuneb mitmete tegurite koosmõjul, sealhulgas tooraine hinnad, tootmisprotsessid, energiakulud ja jaotuskulud. Maaelu Teadmuskeskus (METK) keskendub eelkõige tootjate ja töötlejate hindade kogumisele ning esitab andmeid struktureeritult ja regulaarselt, et anda turuosalistele ja poliitikakujundajatele paremad võimalused hinnamuutuste mõistmiseks ja nendega arvestamiseks.

Joogipiima tööstusest väljamüügi hind kallineb

Tööstusest väljamüüdava 2.5% joogipiima kilepakendi hinnas ei ole märgata olulisi muutusi alates 2024. aastast. Küll aga on purepakendis joogipiima hind tõusnud ühe aasta ja kolme kuuga 14% ehk siis 0.63 eurolt kuni 0.72 euroni liitri kohta. Toorpiima hind on sama ajaperioodi jooksul tõusnud 22% ehk 0.43 eurolt kuni 0.53 euroni liitri kohta (joonis 1).

Kilepakendi hind on olnud võrdlusperioodil stabiilsem ja langeb suvekuudel, mis võib olla seotud hooajalise nõudlusega ja tootmiskulude muutusega. Purepakendi hind aga on kasvab järjepidevalt, mis on seotud pakendi materjalide ja tootmiskulude suurenemisega. Purepakendi hind sõltub peamiselt toormaterjalide (kartong, plastik, alumiinium) ja energiakuludest.

Joonis 1. 2.5% joogipiima kilepakendi ja purepakendi tootjahind Eestis ning toorpiima kokkuostuhind 2024–2025 märts, €/l

Allikad: METK turuinfo, Statistikaamet toorpiima kokkuost

Või on aastaga kallinenud enam kui veerandi võrra

Või tööstusest väljamüüdava väikepaki (150–250g) hind on teinud 15 kuuga läbi suure muutuse. Paki keskmine hind on tõusnud 2025. aasta märtsiks 28.7% ehk 1.83 euroni (joonis 2). Samuti on märgata ka toorpiima kokkuostu hinna tõusu ligi 22%, mis omakorda mõjutab otseselt või hinna kujunemist.

Viimase aasta jooksul on või hind maailmaturul märkimisväärselt tõusnud, nagu ka Eestis. Hinnatõusu on põhjustanud tugev nõudlus, väikesed laovarud ning piimatootjate eelistus keskenduda kasumlikumatele toodetele, näiteks juustule.

Hinnatõusu on mõjutanud ka energiakulude suurenemine ja ilmastikutingimustest tingitud piimatoodangu vähenemine. Seetõttu on või hind maailmaturul kerkinud võrreldavas ulatuses Eesti hindadega, peegeldades üldisi globaalseid turutrende.

Joonis 2. Või väikepakk 150–250g tootjahind, 2024–2025 märts, €/kg

Allikas: METKi turuinfo

Kanamunade hind püsib stabiilne

METKi kogutud andmete põhjal moodustasid puurikanade munad 2024. aastal kanade pidamisviiside lõikes kõige suurema osa – 86% kõigist toodetud munadest (joonis 3). Statistikaameti andmetel toodeti 2024. aastal Eestis ligikaudu 189,5 miljonit muna, millest METKi arvestustes kajastub umbes 87%.

Joonis 3. Munade osakaal pidamisviiside lõikes 2024. aastal, %

Allikas: METKi turuinfo

Puurikanade munade tootjahind oli aastatel 2016–2021 suhteliselt stabiilne. Vene-Ukraina sõja puhkemise järel 2022. aasta esimesel poolaastal tõusis hind järsult, kallinedes 2022. aasta neljandaks kvartaliks 60%. Alates 2023. aasta algusest on hind püsinud suhteliselt stabiilsena, kõikudes vahemikus 1,27–1,38 eurot kümne muna kohta.

Võrreldes 2024. aasta keskmist tootjahinda kümne muna kohta erinevate pidamisviiside lõikes, olid õrrekanade munad 1,09 korda (1,41 eurot), vabapidamisel kanade munad 1,27 korda (1,64 eurot) ja mahemunad 2,27 korda kallimad (2,93 eurot) kui puurikanade munad (1,29 eurot).

Kui puurikanade munade tootjahind on alates 2022. aastast tõusnud ja püsinud suhteliselt kõrgel tasemel, siis söödanisu ja -odra kokkuostuhind on alates 2023. aastast langenud Vene-Ukraina sõja eelsele tasemele (joonis 4). Lisaks söödateraviljale on munade tootjahinda mõjutanud ka elektrienergia suhteliselt kõrge hind.

Joonis 4. Puurikanade munade tootjahinna ning söödaodra, -nisu kokkuostuhinna areng alates 2021. aastast, €/10 tk, €/t

Allikas: põllumajandussaaduste, toiduainete ja kütuste hinnad, METKi turuinfo

Euroopa Komisjon arvutab A-klassi munade keskmise tootjahinna 100 kg kohta liikmesriikide poolt esitatud andmete alusel. 2024. aasta algusest oli Eesti tootjahind madalam kui Lätis, Leedus ja Soomes, kuid kõrgem kui Rootsis.

Searümpade kokkuostuhinna langus on mõjutatud Euroopa turgudel toimuvatest muutustest

2024. aasta esimeses pooles püsisid searümpade kokkuostuhinnad Euroopa turul suhteliselt stabiilsena, kuid suve keskpaigast algas langustrend. Samal ajal hakkas maailmaturul pärast esialgset langust tõusma odra hind, mis suurendas sealiha tootmiskulusid.

2025. aasta alguses langes searümpade hind järsult, samas kui odra hind tõusis üle 210 euro tonni kohta, viidates seakasvatuse kasvavatele kuludele. Eestis on searümba hind võrreldes Euroopa turu keskmise tasemega püsinud madalam, kuid langes samuti, jõudes tasemeni 1,85 eurot kilogrammi kohta. Hindade langus Eestis algas ligikaudu 2024. aasta 25. nädalal.

Hinnasurve tuleneb Euroopa vähenenud ekspordist ja ületootmisest, mille tulemusel jõuab Eesti turule rohkem odavamat importsealiha. Hinnatundlikud tarbijad eelistavad soodsamaid tooteid, mis omakorda sunnib ka Eesti lihatööstusi alandama searümpade kokkuostuhinda.

Vaadates Euroopa turu olukorda, võib suurtes tootmisriikides nagu Saksamaa, Hispaania ja Taani esineda ületootmist, mis tõi kaasa hinnalanguse 2024. aasta teises pooles. Lisaks on mõnes riigis tuvastatud Aafrika seakatku puhangud, mis võivad samuti hindu mõjutada (joonis 5).

Joonis 5. Klassifitseeritud searümpade S+E+R kokkuostuhinnad Eestis, 2024-2025 märts, (€/kg)

Euroopa Liidus ja Eestis kasutatakse tihti SEUROP klassifikatsioonisüsteemi, mis määrab sealiha kvaliteedi peamiselt lihasuse ja rasvasisalduse põhjal. S – Super (väga lihaseline, üle 60% tailiha), E – Excellent (suure lihasisaldusega, 55–60% tailiha), R – Regular (keskmine lihasus, 50–55% tailiha), U – Utile (kasulik, 45–50% tailiha), P – Poor (madala lihasusega, alla 40% tailiha).

Allikas: METKi turuinfo

Sealiha nõudlus võis väheneda majanduslanguse ning tarbijate eelistuste muutumise tõttu. Aafrika seakatk ja võimalikud ekspordipiirangud on samuti turgu mõjutanud, eelkõige Saksamaal. Kui sööda hinnad püsivad kõrgel, võib see viia tootmise vähenemiseni ja searümpade hindade taastumiseni 2025. aasta teises pooles.

Euroopa turu konkurents ja odav import võivad aga hindu pikemas perspektiivis survestada. Seakasvatajad seisavad silmitsi raskustega, sest tootmiskulud suurenevad, kuid liha hind ei pruugi kohe tõusta. Turu edasine areng sõltub sööda hindadest, ekspordinõudlusest ja võimalikest seakatku puhangutest.

E-klassi liha (55–60% tailiha) on lihatööstuses üks eelistatumaid, sest see pakub parimat tasakaalu kvaliteedi ja hinna vahel. Eestis on E-klassi sealiha kõige rohkem kasutusel (joonis 6), sest see on suure tailihasisaldusega, kuid siiski mõõduka rasvakihiga, mis annab lihale mahlasuse.

Joonis 6. Klassifitseeritud searümpade osakaalud Eestis 2025 I kvartalis

Allikas: METKi turuinfo

Veiserümpade kokkuostuhind on talvekuudel tavapäraselt kõrgem kui suvekuudel

Eesti veiseliha hinnad on hooajaliselt kõikuvad – talvekuudel tõusevad, suvekuudel langevad. 2024. aasta alguses liikus hind 3,37 eurolt kilogrammi kohta 3,81 euroni mais, kuid suveks langes see 3,38 eurole. 2025. aasta alguses tõusid hinnad kiiresti, ulatudes märtsiks 4,05 euroni kilogrammi kohta (joonis 7).

Veiseliha hinna kujunemist mõjutavad eelkõige sööda- ja energiakulud, eksporditurg ning Euroopa Liidu regulatsioonid. Talvisel ajal tõstavad hinda kõrgemad tootmiskulud ja suurem nõudlus. Peamised kulud veiseliha tootmisel on seotud sööda ja vee tarbimisega, mis moodustavad ligikaudu 50–70% kogukuludest. Kui sööda- ja kütusehinnad jätkavad tõusu, võib veiseliha hind Eestis püsida kõrgel tasemel.

Joonis 7. Klassifitseeritud veiserümpade (Z-, A-, B-, C-, D- ja E-kategooria ning noorloomad) kokkuostuhinnad Eestis, märts 2024–2025 (€/100kg)

Selgitus: Euroopa Liidu veiserümpade klassifikatsioonisüsteem kasutab kategooriaid A, B, C, D ja E, mis määravad looma soo ja vanuse, mõjutades liha kvaliteeti ja kasutust tööstuses. A – noor isane (pull); B – täiskasvanud isane (pull); C –härg; D – poeginud lehm; E – poegimata lehm.

Allikas: METKi turuinfo

Eestis on veiserümpade seas enim levinud D-kategooria, mis moodustab ligikaudu 70% kogu toodangust (joonis 8). Kuigi poeginud lehmade liha on üldjuhul sitkem ja rasvasem, kasutatakse seda laialdaselt hakkliha ning töödeldud toodete, nagu vorstide ja konservide valmistamisel.

Teisel kohal on E-kategooria ehk poegimata lehmad (17%), kelle liha on pehmem ja rasvasem ning hinnatud eelkõige gurmeeturul.

Kolmandal kohal on A-kategooria noorpullid (11%), kes kasvavad kiiresti ja saavutavad hea lihaskiudude struktuuri ning sobiva rasvasisalduse, mis vastab tööstuse nõudmistele. Noorpullid saadetakse tapamajja tavaliselt 16–24 kuu vanuselt, mis teeb nende kasvatuse kuluefektiivseks.

Joonis 8. Veiserümpade osakaalud Eestis 2025 I kvartalis

Allikas: METKi turuinfo

Turuinfo pakub põhjalikku ülevaadet põllumajandussaaduste hinna kujunemisest. See hõlmab veise-, sea- ja lambarümpade kokkuostuhindasid, piima ja piimatoodete tööstusest väljamüügihindasid, kanamunade tootjahindasid; teravilja, rapsi, kaunviljade kokkuostuhindasid. Lisaks sisaldab see kartuli, köögiviljade, õunte ja mee tootjahindasid.