Kui märkad saarepuule paigaldatud püünist, ära seda puutu ega eemalda!
Saare-salehundlane on saarepuid kahjustav karantiinne taimekahjur, mida seni ei ole Eestis ega teistes Euroopa Liidu riikides leitud. Kahjuri tuvastamise korral tuleb rakendada tõrjemeetmeid – saastunud taimed hävitada ning kolded likvideerida.
Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Ülle Metsman sõnas, et kahjur võib levida mitmel viisil: nii loodusliku levikuga lendlusel, puidu ja taimede kaubavahetuse käigus kui ka transpordivahendite külge kinnitudes ning „hääletajana“ edasi liikudes.
„Kahjuri tuvastamisel tuleb täpne levikupiir kindlaks teha ning rakendada tõrjemeetmeid – kahjustunud ning lähiümbruses kasvavad saarepuud hävitada,“ kommenteeris Metsman. „Kahjuri levik on võimalik ka puidu ja taimedega ning saare-salehundlase leiu korral on saarepuu puidu ning istikute turustamisele ja transportimisele leviku piirkonnast väljapoole ette nähtud keelud ja piirangud,“ selgitas ta.
„Kui märkate saarepuu võrasse paigutatud püüniseid, jätke need puutumatult oma kohale,“ juhtis Metsman tähelepanu.
Eestis korraldab karantiinsete taimekahjustajate seiret ja kohustuslike tõrjemeetmete rakendamist PTA. Saare-salehundlase seiret tehakse koos keskkonnaagentuuriga. Vaatlusi tehakse ja püünised paigaldatakse põhilistel riskialadel kuues maakonnas, sh Narva linnas ja muudes kohtades Ida-Viru maakonnas.
Mardikas on levinud USAs, Kanadas, Venemaal ja Ukrainas. Eestile lähim kolle asub Peterburi piirkonnas, mis tähendab, et ka Eesti saarepuud linnades ja metsades on suures ohus. Väga oluline on kahjur varakult avastada, kui on veel võimalik tema levikut pidurdada. Eestis ohustab kahjur peamiselt looduslikult kasvavat harilikku saart, toidupuude hulka kuulub peale selle ka linnahaljastuses palju kasutust leidnud pensilvaania saar.
Saare-salehundlane (Agrilus planipennis) on Kaug-Idast pärit mardikas, kes põhjustab saarepuude hukkumist. Täiskasvanud mardikas on väike, kuni 14 mm pikkune, iseloomuliku smaragdrohelise läikiva saleda kehaga ning lühikeste tundlatega. Mardikas lendleb soojadel päikesepaistelistel ilmadel ja toitub saarelehtedest. Vastne kaevandab koore alla S-kujulised käigud. Valmiku väljumisava on D-kujuline, läbimõõduga 3–4 mm.
Saare-salehundlase esinemise kahtlusest palume teavitada põllumajandus- ja toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil [email protected].
Põllumajandus- ja toiduameti võetud seireproove analüüsib METKi taimetervise ja mikrobioloogia labor.
