Rohumaade koristustehnoloogiate, -masinate ja – praktikate valikul tuleks arvestada silo vajaduse ja omahinnaga, aga ka nõuetega koristatava haljasmassi kui silotoorme kvaliteedile kuni hoiustamiseni. Koristustehnika peab olema ettevõttele rahaliselt jõukohane, aga ka lihtsalt hooldatav ja kasutatav. Koristushooaja eel peaks vajalik tehnika olema komplekteeritud, heas korras ja korrektselt seadistatud. Töövõtete valik ja masinate seisukord mõjutavad silo kvaliteeti ning kogust, seega on oluline masinajuhtide ja hooldustehnikute pädevus. Piisav remondi- ja hooldetaristu ning varuosade kiire saadavus aitavad tagada masinate hea töövõime tööperioodil.
Rohumaa ettevalmistamine saagikoristuseks
Koristuse suurt tootlikkust, madalaid kulusid ning silotoorme headust aitavad tagada rohumaa tasane pind ja takistuste eemaldamine. Suured ja püsivad takistused ning märjad lohud peaks märgistama. See aitab vähendada:
- masinate hooldus- ja remondikulusid ja -aega,
- koristamata saaki,
- toortuhka ja ebasoovitavat käärimist silos,
- kahjustatud ja seetõttu madala tootlikkusega alasid.
Loomade kaitseks niidukite eest saab rakendada järgnevat:
- rohumaa servade eelniitmine eelneval õhtul – loomad saavad eelhoiatuse,
- ketist valmistatud “harjad” traktori ees pelutavad loomad järgmiselt niidueelt pagema,
- niitmine põllu seest väljapoole või küljelt teisele metsa suunas avavad loomadele põgenemistee,
- loomade peletamine eelnevalt.
Rohu niitmine
Rohu niitmise eesmärk on jagada iga taim kaheks osaks: saagiosaks, mida kasutatakse siloks, ja taasteosaks, mis jääb kasvama, et toota järgmist saaki. Mõlemad esitavad niitmisele nõudeid. Saagi kiireks taastootmiseks peab niitmine jätma taimede taasteosa tüüd piisava pikkusega, et nad sisaldaks toitaineid uute lehtede kiireks kasvuks; tüüde lõikepind oleks väike ja seega pärsitaks sealt vee aurumist, toitainete lendumist ning haigustekitajate sisenemist; juuri kahjustataks võimalikult vähe. Väike lõikepind saavutatakse vahedate terade ja piisava lõikekiirusega. Lõiketerade hea seisukord aitab tagada ühtliku niitmise ja madala kütusekulu, mistõttu tuleks terasid regulaarselt kontrollida ning vajadusel teritada või asendada. Nürid terad suurendavad toitainerikka lehestiku kadu söödast, eriti liblikõieliste koristamisel. Suure ja hea saagi aitab tagada niitmise ühtlikkus. Ebaühtliku niitmise korral jääb osa saaki kasvama ja see risustab järgmist niidet vanunud rohuga. Niiduk tuleks seadistada ettenähtud niidukõrgusele kogu töölaiuse ulatuses ning järgima võimalikult täpselt maapinda.
Niitmise agrotehnilised nõuded:
- õigeaegsus – mõni alustab hea silo saavutamiseks niitmist optimaalsest veidi varem,
- lühike niidu kestus (kuni 5 päeva) vähendab ülekasvanud rohu osa silos,
- tagada nõutud niidukõrgus,
- niita puhta lõikega.
Niitmise aeg sõltub nii ilmast kui ka taimede kasvufaasist
Vanem taimik sisaldab nooremast rohkem madala toiteväärtusega jämedaid varsi ja pähikuid/ pööriseid. Sobiv niitmise aeg on kompromiss saagikuse ja kvaliteedi vahel, arvestades ka karja heaolu ja toodangut. Parima saagikuse ja saagikvaliteedi suhte jaoks tuleks enamik rohumaakultuure niita umbes nädal enne peade moodustumist. Seeduvus hakkab langema kohe, kui taimed alustavad õitsemist (kuni 0,5 ühikut päevas). Esimese niite kuupäev mõjutab ka järgnevate niidete kvaliteeti. Järgmised niited tuleks teha sõltuvalt ilmast 30–35-päevaste intervallidega.
Eesmärk peaks olema rohusilo, mille toorkiu sisaldus ei ületa 240 g/kg kuivaines. Taimiku niitmiseks sobiv kõrgus on 25–40 cm. Mida rohkem on toorkiudu, seda vähem on rohus fermenteerumiseks vajalikke suhkruid. Enne niitmist peaks rohu suhkrusisaldus olema üle 3%. Parim niitmise aeg silokvaliteedi seisukohast on keskpäev, mil päike on haripunktis, siis on vees lahustuvate süsivesikute ehk suhkrute sisaldus taimedes suurim ja veesisaldus väikseim. Ära tuleks oodata hommikuse kaste taandumine, sest see aurustub kiiremini niitmata taimedelt. Võimalusel tuleks hoiduda vihmaga niitmisest, sest maha niidetud rohust niiskuse välja närvutamine on keeruline, ajakulukas ja toitainete kaod on suuremad. Soodsate ilmastikutingimuste korral eelista laiali niitmist, sest õhuke ja ühtlane niiduse kiht närbub kiiremini ning siis saab mõnikord kaarutamise ära jätta. Kui niiduk laiali niitmist ei võimalda, siis tuleks see seadistada niitma võimalikult laia vaalu.
Niitmise kõrgusest sõltub silotoorme saagikus ja kvaliteet
Madalamalt niites saadakse küll enam saaki, aga ka kiurikkaid ja seega raskemini seeduvaid varsi söödas. Rohu siloks koristamisel on soovitatav niitekõrgus 8–10 cm. Niitekõrgus oleneb peamiselt põllu tasasusest, aga ka taimiku kvaliteedist. Ebatasase põllu korral tuleks niitekõrgust suurendada, et vältida mulda silos. Kui taimede alumised lehed on surnud või saastunud, tuleks nende silosse sattumise ja seega soovimatu käärimise vältimiseks niita kõrgemalt. Töökõrguse sobivuse kontrollimiseks keerake niidus pärast niitmist paiguti ümber. Kui leiate varsi, mis on lõikepinna juurest pruunid, tuleks niita kõrgemalt. Siis ei puutu niidus mullaga otseselt kokku, vaid toetub kõrretüügastele; sealjuures liigub ka õhk paremini niiduse alt läbi ja see kiirendab närvutamist. Niitekõrguse valikul peab lähtuma ka heintaimede liigist. Lutserni ei või niita liiga madalalt, sest alumiste võrsete ja lehepungade koristamisel taim järgmiseks niiteks ei taastu või kolmanda niite järel talve üle ei ela.
Töökiiruse valikuks tuleb arvestada nii põllu omaduste kui ka niiduki võimetega
Niiduki terade lõikeulatusel 50 mm ja lõikeketta pöörlemisel 3000 p/min (enamikul rootorniidukitel) võib niiduki kiirus olla kuni 18 km/h. Kiiremini sõites osa taimi ei lõigata ära ning jääb kasvama. See põhjustab saagi vähenemist ja järgmiste niidete kehvenemist. Arvestades ka niiduki kõikumist, oleks 15–16 km/h tõenäoliselt „turvalisem“ suurim kiirus. Ebatasane põld ja takistused nõuavad veelgi aeglasemat liikumist, et mitte masinat kahjustada ja niidusesse mulda paisata. Liigniiskel rohumaal niitmine võib rikkuda lisaks saagile ja masinatele ka põldu. Kasvab risk, et masinad jäävad rohumaale kinni, kiiresti sõitmine võib põldu rohkemgi kahjustada. Kiiruse valikul tuleks arvestada ka, et taimiku tiheduse ja kõrguse kasvul tõuseb ka niiduki võimsustarve ja vajadus aeglasemalt liikuda. Suurim on tootlikkus siis, kui niiduk töötab optimaalselt ja tagab kvaliteetse niite.
Kvaliteetne silo ei sünni juhuslikult. Õige niitmise aeg, sobiv niidukõrgus, vahedad terad ja hästi plaanitud koristus aitavad tagada head sööta väheste kadudega kogu järgnevaks söötmisperioodiks.
Artikli materjale on kasutatud ka väljaande „Jätkusuutlik silotootmine. Praktiline käsiraamat põllumehele 2025“ koostamisel piiriülese koostööprojekti ”Sustainable Silage” raames, mida kaasrahastas INTERREG Kesk-Läänemere Programm 2014-2020.
Autorid:
Kalvi Tamm
vanemteadur-juhataja
agrotehnoloogia valdkond
Taavi Võsa
vanemteadur
agrotehnoloogia valdkond
Are Selge
erakorraline teadur
agrotehnoloogia valdkond