Suur osa sellest tööst toimub palja silma eest varjatult. Juba teelusikatäies mullas võib elada miljardeid mikroorganisme. Koos teiste mullaorganismidega moodustavad nad toiduvõrgustiku, mis lagundab taimejäänuseid, vabastab orgaanilisest ainest toitaineid ja toetab taimede tervist. Mullaelustiku koosseis ja aktiivsus muutuvad nii ilmastiku kui ka harimise, väetamise ja taimekaitse mõjul.
Vahekultuuride kasvatamise, orgaaniliste väetiste kasutamise ja harimisviisi muutmisega püüame mulla seisundit parandada. Need võtted nõuavad raha ja tööd, aga kuidas hinnata, kas neist on ka kasu? Tavapärane agrokeemiline mullaanalüüs näitab mulla happesust ja toitainete sisaldust, põllul saame hinnata mullastruktuuri ning vee liikumist. Bioloogilised analüüsid lisavad infot mikroorganismide aktiivsuse ja mulla toiduvõrgustiku kohta. Koos annavad need terviklikuma pildi mulla seisundist ning aitavad võrreldavates tingimustes võetud proovide abil jälgida valitud võtete mõju.
METK Saku laboris saab mulla bioloogilist seisundit hinnata mitme meetodiga, millest igaüks vastab erinevale küsimusele.
Kui aktiivne on mullaelustik? Solvita® CO₂-test
Solvita® CO₂-test aitab hinnata, kui aktiivselt mikroorganismid mullas tegutsevad. Nende hingamisel eraldub süsinikdioksiid (CO₂), mille hulka mõõdetakse mullaproovist 24 tunni jooksul laboritingimustes.
Mikroobide tegevus on oluline orgaanilise aine lagundamiseks ja selles seotud toitainete vabastamiseks. Seetõttu annab test infot ka lämmastiku mineraliseerumise potentsiaali kohta ehk aitab hinnata mulla võimet muuta orgaanilises aines seotud lämmastikku taimedele omastatavaks. Koos teiste mullaanalüüsidega aitab see tootjal paremini mõista, kui aktiivselt muld talitleb ja milline võib olla selle panus taimede toitainetega varustamisse.
Kuidas toimib mulla toiduvõrgustik? Antonie LIFE Monitor™
Nematoodide ehk ümarusside analüüs aitab hinnata, kas mulla parandamiseks tehtud tööga kaasnevad soovitud muutused ka mullaelustikus. See annab infot toiduvõrgustiku kohta, mille kaudu laguneb orgaaniline aine ja vabanevad taimedele toitained. Nematoodide hulgas on bakteritest, seentest ja taimedest toitujaid ning rööv- ja segatoidulisi liike. Nende arvukus ja omavaheline jaotus näitavad, kas toiduvõrgustikus on esindatud eri ülesannetega organismirühmad ning kas leidub häiringute märke. Nii saab eristada olukordi, mis üksnes mikroobide aktiivsust mõõtes võivad jääda märkamatuks.
Nematoodid reageerivad kiiresti toidu kättesaadavuse ja elutingimuste muutustele, andes tootjale varajast tagasisidet tehtud tööde mõjust. Muutuse suuna hindamiseks tuleb võrrelda ühtsetel alustel võetud proove, sest kooslust mõjutavad ka ilmastik ja proovivõtu aeg.
METK teeb koostööd Hollandi tehnoloogiaettevõttega Antonie, kelle LIFE Monitor™ pildistab mullaproovist eraldatud nematoode. Tehisintellekti abil määratakse nende arvukus ja toitumisrühmad ning arvutatakse mulla toiduvõrgustiku seisundit kirjeldavad indeksid. Koos põllu ajaloo, keemiliste mullaanalüüside ja mullastruktuuri hindamisega aitab see tootjal oma edasisi valikuid teadlikumalt kavandada.
Muud võimalused mullaelustiku uurimiseks
Klassikaliste mikrobioloogiliste meetoditega saab hinnata mullas leiduvate ja laboritingimustes kasvatatavate mikroorganismide arvukust. Selleks külvatakse mullaproov toitekeskkonnale ehk söötmele ning loendatakse sobivates tingimustes kasvanud kolooniad. Erinevate söötmete ja kasvutingimuste abil saab uurida näiteks lämmastikusidujaid ja teisi huvipakkuvaid mikroorganismirühmi. Tulemus kirjeldab neid organisme, kes valitud tingimustes kasvavad, mitte kogu mulla mikroobikooslust.
Kui põllul esineb konkreetne taimetervise probleem, saab sihitud analüüsidega uurida haigustekitajate ja kahjustajate esinemist. Sobiva analüüsi valimiseks tasub laborile kirjeldada kahjustuse tunnuseid, kasvatatavat kultuuri ja põllu tausta. Nii saab täpsustada, mida on põhjust otsida ning milline proov selleks võtta.
Põhjalikumaks bakteri- ja seenekoosluste uurimiseks kasutatakse HTS-i ehk suure läbilaskevõimega sekveneerimist. Mullaproovis leiduvaid DNA-järjestusi võrreldakse andmebaasidega, et tuvastada bakteri- ja seenerühmi ning kirjeldada nende suhtelist osakaalu ja koosluse mitmekesisust. See võimaldab uurida ka organisme, kes tavalistel laborisöötmetel ei kasva.
HTS sobib eelkõige teadusuuringuteks, tootmiskatseteks ja pikaajaliseks seireks, kus soovitakse võrrelda majandamisvõtetega kaasnevaid erinevusi või jälgida koosluste muutumist ajas. Analüüs ei näita organismide absoluutset arvukust ega otseselt nende aktiivsust, sest DNA võib pärineda ka surnud või puhkeolekus organismidelt. Seetõttu täiendab see teisi mõõtmisi ja põlluandmeid, kuid ei anna iseseisvalt harimis- või väetamissoovitust.
Alusta küsimusest, mitte meetodist
Mulla seisundi parandamiseks tehtud töö eesmärk on luua taimedele paremad kasvutingimused. Osa sellest tulemusest sõltub mullaelustikust: kui aktiivselt laguneb orgaaniline aine, vabanevad toitained ja kujuneb mullastruktuur. Bioloogilised analüüsid aitavad hinnata, kas sinu valitud võtted toetavad neid protsesse. Nii saad lisainfot, mille põhjal otsustada, milliste võtetega jätkata ja mida tasub lähemalt uurida.
Sobiva analüüsi valikul tasub alustada sellest, mida oma põllu kohta teada soovid. Tulemusi tuleks vaadata koos mulla agrokeemiliste näitajate, mullastruktuuri, taimiku ja saagiandmetega. Üks mõõtmine kirjeldab hetkeolukorda; kordusmõõtmised ja läbimõeldud võrdlused aitavad hinnata muutuste suunda.
Kui soovid teada, milline analüüs aitab sinu küsimusele vastata, võta enne proovide võtmist ühendust METK Saku laboriga.
Autorid:
|
|
