Iga kündja eesmärgiks oli kahel päeval künda 0,2 hektari suurusele põllusiilule maailma parimad viilud ja saada sellega maailma künnimeistriks. Sel aastal võidutsesid Iiri abariigi kündjad. Eamonn Tracey võitis tava- ja Jer Coakley pöördatrade klassis. Eesti kündjad tegid tubli tulemuse, platseerudes tugevate kündjate grupi lõppu. Priit Puuorg oli 12. (pöördadral kündjaid oli kokku 20) ja Raido Kunila 18. (tavaadral kündjaid 24).
Selleks, et hästi künda, on vaja lisaks hea tehnika valdamisele tunda kündmisvõtteid ning tunnetada mulda ja selle liikumist, et iga põllule voolitud viil oleks eelmistega sarnane. Nii ei jää umbrohtudel võimalust põllumehe saaki vähendada ja järgmise aasta saagile luuakse head kasvutingimused. Mulla keeramine ja kobestamine on nii aega ja energiat nõudev töö, et kui asi kord ette võetud, peab see ka hästi tehtud saama. Heaks kündjaks ei saa igaüks, sest tarvis on kannatlikkust, oskust sõita sirgelt, teadmisi adra ehitusest ja reguleerimisest, tahtmist näha ja mõista mulla liikumist, et tulemus saaks võimalikult ühtlane. Natuke õnne peab ka olema. Künnivõistlustel ongi ainult head kündjad koos. Maailmameistrivõistlustele tulevad alati iga riigi parimad kündjad üle maailma.
Nagu igal teisel spordialal, nii ka võistukünnis on vaja võistlejate rittapanekuks nende sooritust hinnata. Mõned elemendid (viilu sirgus, künni sügavus) on ilmselged igaühele. Aga kokku 15 (pöördadral 16) elemendist pooled on sellised, mille kvaliteedi hindamiseks peabki kündmise ajal liikudes viilusid tunnetama ja lähedalt vaatama. Näiteks, kas viilud on tihedalt üksteise kõrval, kas muld kannab koormust hästi, kas viilud on terved või murdunud, jne. See võib olla päris keeruline ülesanne, kus kohtunik peab suutma eristada tõepoolest eeskujuliku töö lihtsalt väga heast. Kasutada on tal selleks kümnepunktiskaala. Kuivõrd mitmed aspektid on hinnangulised, mitte selgelt mõõdetavad, siis töötavad kohtunikud brigaadides. Tavapäraselt kolmest kohtunikust koosnev rühm ei lahku platsilt enne, kui konkreetse elemendi eest antava punkti väärtus on kokku lepitud. Mis võib mõnel puhul võtta üksjagu aega ja nõuda selgitamist.
Kokku on lepitud ka tava, et oma riigi kündjat ei hinnata, vaid see lastakse teha teistel ning seejärel tuleb (enamasti õiglane) otsus teadmiseks võtta. Olen olnud üheksal võistlusel kohtunikuks ja väga harva on tulnud paluda selgitusi Eesti kündjale pandud hinde põhjenduseks.
Võistluste esikümnes olevad mehed künnavad aastas sadu platse. Mitmed neist töötavad põllumeestena ning künnavad sadu hektareid tavapõlde lisaks võistukünnile. Ehk neil on oluliselt rohkem aega kuulata ning tunnetada mulda ja masinat võrreldes Eesti kündjatega. Millest jõuame paraku kurva tõdemuseni, et meie kündjad on küll tublid, aga võisteldes amatöörina proffide vastu kuigi hõlpsalt keskmike hulgast kõrgemale ei tõuse. Siinkohal suur tänu kõigile toetajatele, kes te olete võimaldanud meie võistukündjatele tehnikat, põldu ja aega harjutamiseks. Aga seda peaks tegema palju rohkem.
Seni esikümnesse jõudnud Eesti kündjad:
- Priit Puuorg (Kaspar Järvala künniklubist) – esmakordselt võisteldes 10. koht Iirimaal aastal 2022
- Mait Pajo – 8. koht Šveitsis aastal 2002
- Jüri Lai – 8. koht Taanis aastal 2015
Võistlusi korraldab Rahvusvaheline künniorganisatsioon (WPO) koostöös rahvuslike künniorganisatsioonidega, milleks Eestis on 1990. aastal loodud Eesti Künniselts.
