Miks on taliteraviljade seemne idanevus sellel aastal oodatust madalam?

09.09.2026 | 12:00

Käesoleval sügisel valmistab seemnekasvatajatele muret taliteraviljade seemnete ebaühtlane idanemisvõime. Sertifitseeritud seeme peab enne müüki lubamist läbima akrediteeritud laboris idanevuse kontrolli ja saama sertifikaadi. Minimaalne idanevuse protsent, millele sertifikaate väljastatakse, on 85%. Erinevalt varasematest aastatest on sel sügisel mitmete seemnepartiide idanevus madalam ja ei saa seetõttu müügiks vajalikku sertifikaati.

Küsisime METK-i teaduritelt, milles võib olla põhjus. Kas sellel aastal tavalisest rohkem levinud fusarioos võib põhjustada seemnete madalamat idanevust? Siin võib tõesti olla mõningane seos, kuid fusarioos ei ole siiski peamine põhjus, miks seemnevilja idanevus on oodatust madalam ja sortide lõikes ebaühtlane. Peamine põhjus on teraviljade kaitsereaktsioonis, millega taimed kaitsevad vastkoristatud seemneid enneaegse idanemise eest. Terade kasvamaminek viljapeas veel enne saagi koristamist on põllumeestele hästi tuntud probleem. See juhtub soojades ja niisketes tingimustes. 

Nii nagu kõikidel elusorganismidel, on ka teraviljadel geneetikasse kodeeritud üks peamisi eesmärke – saada järglasi. Kui seeme läheb viljapeas kasvama, siis ei anna see järglasi. Selle olukorra vastu kaitsevad taimed oma seemneid puhkeperioodiga. Kui vilja terad on küpsenud, siis lähevad need puhkeseisundisse. Puhkeperioodi ajal on idanemisvõime tugevalt pärsitud, kuid see taastub järk-järgult. Puhkeseisundi tekkimine sõltub kasvuperioodil valitsenud ilmastikust. Mida niiskem  ja sademeterohkem on vilja küpsemise ja koristuseaegne ilmastik, seda tugevamalt üritavad taimed oma seemneid enneaegse idanemise eest kaitsta. 

Kui võrrelda 2026. aasta kasvuperioodi eelmise – 2025. aasta omaga, siis võib öelda, et probleemid seemnete idanevusega tunduvad esmapilgul ootamatu üllatusena. Samas mäletame hästi 2025. aasta teravilja saagi probleemset madalat mahukaalu, mis tähendas, et viljaterade areng ja täitumine peatus liiga vara ning terad ei saanud korralikult täituda. Seega läbisid teraviljad puhkeperioodi varem, kui käesoleval aastal. 

Sellel aastal on mahukaalud korras ja saagid suuremad. Järelikult sai tera kauem kasvada ning läks ka puhkeseisundisse hiljem. Erinevatel sortidel ja teravilja liikidel on puhkeperiood erinev. Siin tekibki põllumehe ja seemnevilja kasvataja jaoks vastuolu. Kui hea sort kaitseb oma seemneid peas kasvama mineku eest, siis on see ju hea sordiomadus. Samas, kui sordi seeme on sertifitseerimise ajal puhkeseisundis, ei saa sellele sertifikaati väljastada ning see põhjustab probleeme logistikas ja realiseerimisel. Käesoleval aastal kohtame seda probleemi sagedamini kui mõnel varasemal aastal ja siin tulebki põhjuseid otsida eelkõige ilmastikust ja mõnevõrra ka haiguste tekitatud taimestressist. 

Seetõttu võivad seemned püsida puhkeseisundis mõnevõrra kauem. Sellegipoolest ei tasu neid seemnepartiisid maha kanda või tarbeviljaks müüa. Idanevus paraneb peale seemnete puhkeperioodi lõppu. See võib juhtuda suure tõenäosusega juba külviajaks. Kellel on võimalik taliteravilja seemet säilitada järgmise aasta külviperioodiks, soovitame seda võimalust kindlasti eelistada. Nii saavad seemned puhkeperioodi kindlasti läbida ja külviseeme saavutab parima võimaliku kvaliteedi. Oma kasvatatud seemne kasutajatel soovitame kindlasti teha seemneviljast idanevusproovid ja seda vajadusel korrata. 

Kristin Kõks

Kommunikatsioonispetsialist

open graph imagesearch block image