METK uuring: tooraine- ja jaehinnad liiguvad erinevas tempos

Kartul, köögiviljad ja lauaõun

Kartuli, porgandi ja peakapsa jaehinnad olid 2026. aasta III kvartalis madalamad kui aasta varem. 

Tootja ja kaubanduse osakaal jaehinnas muutus toodete lõikes erinevalt: porgandi ja maheporgandi puhul tootja osa suurenes, kuid kartuli ja mahekartuli puhul see vähenes.

Peakapsa hinna jaotus jäi 2025. aasta sama perioodiga võrreldes suhteliselt sarnaseks. (Joonis 1) 

Joonis 1.  Kartuli ja köögiviljade jaehinna jagunemine 2025. ja 2026. aasta III kvartalis, €/kg (METK, EKI)

Lauaõuna jaehinnast moodustab tootja osakaal 2026. aasta III kvartalis 48% ja kaubanduse osakaal 32%. 

Võrreldes 2025. aasta III kvartaliga on jaehind langenud 28% ning kaubanduse marginaal on vähenenud 52%. 

Teraviljatooted

Teraviljatoodete jaehinna kujunemisel on suurim osa tööstusel, mis moodustas 2026. aasta III kvartalis leival 52% ja saial 50% jaehinnast. 

Toidunisu kokkuostuhinna kallinemine on tõstnud nisujahu tooraine osa jaehinna jagunemisel tarneahelas 24 sendilt (2026. aasta II kvartalis) 28 sendini (2026. aasta III kvartalis). 

Sarnaselt saiale on tooraine kallinemise tõttu suurenenud ka leiva tooraine osa — mõlema toote puhul 2 sendi võrra kilogrammi kohta. (Joonis 2)

Joonis 2. Nisujahu, saia ja leiva jaehinna jagunemine 2025. ja 2026. aasta III kvartalis, €/kg (METK, EKI)

Piimatooted

Joogipiim

Purepakendis piima (2,5%) ja täispiima jaehinnas (4% rasva) on aastaga vähenenud tooraine osakaal.

Piima kokkuostuhind langes Eestis 2026. aasta III kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 2% ning aastases võrdluses 23%, kuid joogipiima jaehinnad muutusid samal ajal märksa tagasihoidlikumalt.

2026. aasta III kvartalis tõusis purepakendis piima (2,5%) jaehind 2% võrreldes eelmise kvartaliga. Purepakendis piima puhul oli suurim osakaal tööstusel, mis moodustas umbes 36% jaehinnast. Kaubanduse osa ulatub 26% ning tooraine osakaal jäi 19% juurde. 

Täispiima (4% rasva) jaehind jäi suhteliselt stabiilseks võrreldes eelnenud kvartaliga, langedes 2%. Täispiima puhul oli jaehind jaotunud ühtlaselt - kaubanduse osa moodustas 28%, tööstuse osa 28% ja tooraine osa 25%. 

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on purepakendis piima (2,5%) jaehind langenud 7% ja täispiima (4% rasva) jaehind langes 4%, kuid tooraine osa jaehinnas on oluliselt vähenenud. (Joonis 3)

Joonis 3. Joogipiima jaehinna jagunemine põllumajandustootja, toidutööstuse ja jaekaubanduse vahel 2025. ja 2026. aasta III kvartalis, €/l (METK, EKI, SA)

Juust, kodujuust ja või

Valitud piimatoodete jaehinnamuutused 2026. aasta III kvartalis olid erisuunalised: kodujuustu ja või hind langes aastases võrdluses, Edam juustu hind tõusis.

Kodujuustu jaehinnas jagunesid tooraine, tööstuse ja kaubanduse osakaalud üsna ühtlaselt, moodustades igaüks ligikaudu veerandi jaehinnast.

Edam juustu puhul moodustas ligi poole jaehinnast kaubanduse osa. Tooraine osa oli ligikaudu viiendik ning tööstuse osa veidi alla kuuendiku jaehinnast. Võrreldes eelmise kvartaliga jäi Edam juustu jaehind praktiliselt samale tasemele.

Või jaehinnas moodustas tooraine ja kaubanduse kulud kokku ligikaudu kaks kolmandikku, tööstuse osakaal oli ligi kümnendik.  2026. aasta III kvartalis langes või jaehind võrreldes eelmise kvartaliga ligikaudu 3%. 

 Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes oli või jaehind ligikaudu 19% ja kodujuustu jaehind 7% madalam. Edam juustu jaehind tõusis ligikaudu 9%, suurenes ka tööstuse osa, kuid vähenes tooraine osa (Joonis 4).

Joonis 4. Piimatoodete jaehinna jagunemine põllumajandustootja, toidutööstuse ja jaekaubanduse vahel 2025. ja 2026. aasta III kvartalis, €/kg (METK, EKI, SA)

Lihatooted

Aastases võrdluses alanesid sea- ja veiserümpade kokkuostuhinnad ning lihatoodete jaehinnad. Searümpade kokkuostuhind langes 22% ja veiserümpade kokkuostuhind langes 3% võrreldes 2025. aasta III kvartaliga.

 2026. aasta III kvartalis moodustas koduse hakkliha jaehinnast tooraine osa 35% ja tööstuse osa 33%, samas kui kaubanduse osakaal oli 13%. Võrreldes eelmise kvartaliga püsis koduse hakkliha hind oluliste muutusteta.

Veisehakkliha puhul oli suurim osakaal tööstusel, mis moodustas 40% jaehinnast. Tooraine osa oli 23% ning kaubanduse osakaal 18%. Veisehakkliha jaehind tõusis 2026. aasta III kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 1%. 

Seahakkliha puhul moodustas tööstuse osa jaehinnast 45%, tooraine osa 23% ning kaubanduse osa 13%. 2026. aasta III kvartalis langes seahakkliha jaehind võrreldes eelmise kvartaliga 4%. 

Viineri jaehinnast moodustas kaubanduse osa ligikaudu 41%, tööstuse osa 30% ning tooraine osakaal 10%. Jaehind langes 2026. aasta III kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 3%.  

Võrdluses 2025. aasta III kvartaliga oli koduse hakkliha jaehind 8% kõrgem, veisehakkliha jaehind 37% kõrgem. Seahakkliha jaehind oli võrreldes 2025. aasta III kvartaliga 38% kõrgem ja viineri jaehind on tõusnud 16%, seejuures on vähenenud tooraine osa jaehinnas ning suurenenud kaubanduse osa. (Joonis 5)

Joonis 5.  Lihatoodete jaehinna jagunemine põllumajandustootja, toidutööstuse ja jaekaubanduse vahel 2025. ja 2026. aasta III kvartalis, €/kg (METK, EKI)

Munad

Munade jaehind on kallinenud aastases võrdluses. Kõige soodsama hinnaga olid puurikanade munad, kuigi nende jaehind on võrreldes 2025. aasta III kvartaliga 2026. aasta III kvartalis tõusnud 2,51 eurolt 2,57 euroni 10 muna kohta. (Joonis 6)

Joonis 6. Munade jaehinna jagunemine põllumajandustootja ja jaekaubanduse vahel 2025. ja 2026. aasta III kvartalis, €/10 tk (METK, EKI) 

2026. A III KVARTALI UURINGU ARUANNE

Hinnamarginaalide uuringust

Maaelu Teadmuskeskuse (METK) hinnamarginaali uuring käsitleb Eesti olulisemate toidukaupade – piima, liha, teraviljatoodete, köögivilja ja munade – hinna kujunemist ning tootjate ja töötlejate rolli toidutarneahelas. Uuringu analüüs põhineb Statistikaameti, Eesti Konjunktuuriinstituudi ja METKi hinnavaatlustel ning kajastab hinnamuutusi aastatel 2024–2026 III kvartal. Uuringu eesmärk on selgitada, kui suur osa toote lõpphinnast jääb põllumajandustootjale, kui palju töötlejale ning kui palju jaekaubandusele. Uuring valmib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel.

Metoodika, mis lepiti kokku 2015. aastal, näeb ette valitud kaupade jaehinna jaotamise põllumajandustootja, toidutööstuse, jaekaubanduse ja käibemaksu osadeks. Põllumajandustootja tasandil on arvestatud hinda, mis saadakse esimeselt kokkuostjalt (tööstus või jaekaubandus), millest ei ole maha arvatud tootmiskulusid ega lisatud toetusi. Toidutööstuse puhul on marginaali kujunemisel kuluna arvesse võetud tooraine hinna ja tööstusest väljamüügihinna vahe. Jaekaubanduse tasandil on kasutatud jaehinda ilma käibemaksuta, kus kuluna on arvestatud tööstusest ostetud toote hind.