Maakasutus ja maarendi hind suurenesid, tööd tehti keskmises ettevõttes ligi 3500 tundi
Eesti põllumajandustootja kasutuses oli 2024. aastal keskmiselt 145,3 ha põllumajanduslikku maad, millest rendile võetud 66%. Võrreldes 2023. aastaga suurenes maakasutus ja makstud maarendi hind. Maakasutuse struktuuris toimunud muutused näitavad tavatootjate teraviljapinna osakaalu suurenemist ja mahetootjate söödakultuuride pinna osakaalu suurenemist. Makstud maarendi hind tõusis 115 euroni hektari kohta.
Tööd tehti keskmises ettevõttes ligi 3500 tundi, millest 1/3 tasustamata ja 2/3 tasustatud. Tootmistüüpide lõikes on tööjõukulu tunnis (7,57 kuni 14,29 euro/ha) ning tasustamata või palgalise tööjõu kasutus väga erinev. Piimatootmises (E) ning sea- ja linnukasvatuses (G) kasutatakse peamiselt tasustatud tööjõudu ja tasustamata tööjõu osakaal jääb alla 11%, samas loomakasvatuses (F) on tasustamata tööjõudu 65% ulatuses.
Kogutoodangu väärtus ja toetused kokku on võrdluses 2023. aastaga suurenenud
Keskmise põllumajandustootja kogutoodangu väärtusest moodustas 2024. aastal 36% taimekasvatustoodangu väärtus, 36% loomakasvatustoodangu väärtus, 12% muu tulutoov tegevus ja saadud toetuste (v.a investeeringutele) osakaal jäi 15% tasemele. Võrreldes 2023. aastaga on kogutoodangu väärtus ja toetused kokku suurenenud ligikaudu 7%. Tavatootmises oli toodangu väärtus hektari kohta oluliselt kõrgem kui mahetootmises (joonis 1), samas olulise lisa andsid mahetootmise hektaritulule toetused (v.a investeeringutele).
Taimekasvatustoodangu väärtus hektari kohta suurenes võrreldes 2023. aastaga 5% võrra. 2024. aasta erakordselt soe, normist kõrgema päikesetundide ja normist madalama sademete tasemega ilm võimaldas kõrgemaid teravilja saagikusi. Samas said talvekahjustusi mitmed taliviljade põllud, mis mõjutas eelkõige talirapsi ja -rüpsi saaki. Taimekasvatussaaduste hinnad võrdluses 2023. aastaga pigem alanesid.
Loomakasvatustoodangu väärtus loomühiku kohta suurenes võrreldes 2023. aastaga keskmiselt 2%. Tõusu toetas loomakasvatussaaduste kõrgem realiseerimishind, tootmismahud jäid kokkuvõttes stabiilseks.
2024. aastal said põllumajandustootjad toetusi keskmiselt 237 eurot hektari kohta (2023. aastal 215 euro/ha). Tootmistüüpide lõikes oli toetuste osakaal kogutoodangu ja toetuste summas väga erinev, näiteks väikseim oli toetuste osakaal aianduse tootmistüübis (2%).
Keskmiselt on kulude struktuur püsinud stabiilne
Kogukulude struktuuris moodustasid 2024. aastal erikulud 39%, üldkulud 35%, kulum 13% ning tööjõukulud 13% (joonis 2). Keskmiselt on kulude struktuur püsinud stabiilne, kuid tootmistüübiti on kulude osakaalud erinevad. Erikulud moodustavad suure osa piimatootmise (E) ning sea- ja linnukasvatuse (G) tootmistüübis, kus oluline osa on söödakulul. Üldkulude osakaal oli suurim püsikultuuride (D) ja loomakasvatuse (F) ettevõtetes, kus masinate kasutus, energiakulud, hoolduskulud ja lepingulised teenused moodustavad olulise osa tootmise kulustruktuurist. Suurema tööjõuvajadusega tootmistüüpides (aiandus (B), püsikultuurid (D)) on tööjõukulude osakaal kõrgem kui pigem tehnoloogia abil majandatavates tootmistüüpides (näiteks taimekasvatus (A)). Rendikulude osakaal on kõrgem suurema maa vajadusega tootmistüüpides (taimekasvatus (A) ja loomakasvatus (F)). Intressikulu osakaalu suurenemist ja Euribori tõusu mõju on märgata tootmistüüpides kus võlakordaja on kõrgem (E, A, D, G, H).
Põllumajandusettevõtete kuludega toimetulek on paranenud
Kogutoodangu, toetuste (v.a investeeringutele) ja kulude muutuseid arvesse võttes paranes 2024. aastal võrdluses 2023. aastaga põllumajandusettevõtete kuludega toimetulek. Keskmise põllumajandusettevõtte kogutoodangu ja kogukulude suhe oli 2024 (joonis 3). aastal 0,87 ehk 13% kuludest jäi kogutoodangu väärtusega katmata. Tavatootmises oli kogutoodangu ja kogukulude suhe 0,91 mahetootmises 0,63. Toetused (v.a investeeringutele) tõstavad kuludega toimetuleku võimekust. Tavatootmises kujunes kogutoodangu ja toetuste summa ning kogukulude suhtarvuks 1,03, mahetootmises 1,06.
Netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta suurenes poole võrra
Põllumajandussektori loodavasse netolisandväärtusesse (NLV) panustasid tootmistüübid erinevalt. Suurima osakaaluga oli piimatootmise (E) ja taimekasvatuse (A) tootmistüüp – 2024. aastal vastavalt 43% ja 34%. Perioodil 2020–2022 andis ligi poole loodavast lisandväärtusest taimekasvatus (A), kuid 2023. aastal suurenes oluliselt piimatootmise (E) osakaal. Taimekasvatus on 2024. aastal taastamas oma varasemat positsiooni.
2024. aastal oli netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta nii tava- kui ka mahetootmises kõrgem kui 2023. aastal, kuid püsis endiselt märkimisväärselt sõltuv toetustest (joonis 4). Tavatootjatel ulatus NLV tööjõu aastaühiku kohta 2024. aastal ligikaudu 34 200 euroni, millest 50% moodustasid toetused (v.a investeeringutele). Võrreldes 2023. aastaga paranes NLV koos toetustega ligi 53%. Mahetootjatel oli NLV tööjõu aastaühiku kohta 2024. aastal keskmiselt ligikaudu 26 800 euro/tjü, mis oli kolmandiku võrra enam võrreldes 2023. aasta tulemusega. Mahetootjatel on aastatel 2023–2024 NLV/tjü ilma toetusteta negatiivne kõikides tootmistüüpides (v.a aiandus (B)). Tavatootmises jäi 2024. aastal toetusi (v.a investeeringutele) mitte arvestades NLV/tjü negatiivseks vaid loomakasvatuses (F).
Majandusliku suuruse vaates on netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta seda kõrgem, mida suurem ettevõte. Mida enam on tootmistüübis majandusliku suuruse poolest suuremaid ettevõtteid, seda tulusamana paistab ka tootmistüübi keskmine. Seetõttu on tulusamad sea- ja linnukasvatus, taimekasvatus ning piimatootmine. Samas tootmistüüpides, kus on peamiselt väiksemad ettevõtted jääb NLV tööjõu aastaühiku kohta madalaks.
Tootmistüüpide lõikes varieerub varade maksumus ja kapitalistruktuur
Tootmistüüpides, kus valdavalt tegutsevad väiksema majandusliku suurusega ettevõtted (aiandus, püsikultuurid ja loomakasvatus) on koguvara maksumus 31.12.2024 seisuga vahemikus 168 200 kuni 240 400 eurot. Samas suuremate ettevõtetega tootmistüüpides on varade maksumus aasta lõpu seisuga 1,7 kuni 2,1 miljonit eurot (piimatootmine, sea- ja linnukasvatus). Taimekasvatuses oli 2024. aasta lõpus koguvarade maksumus 464 300 eurot, selles tootmistüübis on majandusliku suuruse poolest kõige mitmekesisemad ettevõtted. Tootmistüüpide koguvaras moodustas 2024. aastal omakapital 60–80% (joonis 5). Võõrkapitali osakaal jäi 2024. aastal 20–40% vahele, sõltudes ettevõtte tegevusvaldkonnast ja kapitalimahukusest. Tootmistüüpidest oli 2024. aasta lõpu seisuga kõige kõrgem võõrkapitali osakaal sea- ja linnukasvatuses (G, 38%) ja piimatootmises (E, 39%), madalaim loomakasvatuses (F, 16%). Ka on omakapitali osakaal kõrgem väiksema majandusliku suurusega ettevõtetel.
Kogumiku eripeatükk 2024: põllumajandusettevõtete majanduslik jätkusuutlikkus
Nelja gruppi jaotamisel (joonis 6) võrreldi kogutoodangu ja toetuste (v.a investeeringutele) summa ning erinevate kulude suhet. Kõige jätkusuutlikumad ettevõtted kuuluvad gruppi 1, kus kogutoodangu ja toetuste väärtus katab ka ettevõtja oma töö, kapitali ja maa alternatiivkulu. Nende osakaal oli aastatel 2020–2022 üle kolmandiku ettevõtetest, kuid alates 2023. aastast 10–11%. Jätkusuutlikud on ettevõtted grupis 2, kelle kogutoodangu ja toetuste väärtus ületas kulud kokku (2024. aastal 49% ettevõtetest). Pigem vähem jätkusuutlikud moodustavad grupi 3 ja on need, kelle kogutoodangu ja toetuste väärtus ei suutnud katta kogukuludes kulumi osa (2024. aastal 20% ettevõtetest). Kõige vähem jätkusuutlikud ehk grupp 4 on need, kellel ei piisanud kogutoodangu ja toetuste väärtusest, et katta kulud vahetarbimisele ega tööjõu-, rendi- ja intressikulud. Nende osakaal perioodil 2020–2022 oli 9–12%, 2023. aastal 27% ja 2024. aastal 20%.
2024. aasta põllumajandustootjate majandusnäitajate e-raamat
Põllumajandustootjate arv ja valim
Maaelu Teadmuskeskusega (METK) 2025. aastal koostöölepingu sõlminud 607 põllumajandusliku majapidamise andmetele tuginedes on koostatud FADN/FSDN (Farm Accauntancy Data Network – FADN/ Farm Sustainability Data Network – FSDN) standardtulemused 2024. aasta kohta. Kogumikus antakse ülevaade keskmise põllumajandustootja peamistest standardtulemustest kaheksa tootmistüübi võrdlusena. Lisaks on vaadeldud erinevusi mahe- ja tavatootmises ning majandusliku suuruse gruppides.
FADN/FSDN andmed on oluliseks infoallikaks poliitikakujundajatele ja teadlastele. Need kirjeldavad parima detailsusega põllumajandusettevõtte tootmis- ja majandusandmeid. Andmete alusel on võimalik seirata muutuseid erinevate ärimudelite puhul, luua erinevaid stsenaariumianalüüse, hinnata poliitikamõjusid ning kirjeldada ettevõtete majanduslikku olukorda.
FADN/FSDN üldkogum (6720 majapidamist majandusliku suurusega üle 4000 euro) põhineb 2023. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel. Majapidamiste majandusliku suuruse arvutamisel võeti arvesse 2020. aasta standardtoodangu koefitsiente. Valimi suuruseks oli kinnitatud 658 majapidamist, valimiplaani täituvus oli 92%, tagades hea esindatuse kõikides peamistes tootmistüüpides ja majandusliku suuruse klassides. 2024. aruandeaasta kohta andmeid esitanud ettevõtetest oli 295 (49%) füüsilisest isikust ettevõtjat ja 312 (51%) juriidilist isikut. Mahetootjaid oli valimis 168 (28% valimis olnud ettevõtetest).
