Seekord sai ta kõikjal kuiv, temperatuuri poolest aga muutlik ja suure ööpäevase amplituudiga (joonis 1 Jõgeva näitel). Öise ja päevase temperatuuri erinevus ulatus kohati üle 20 kraadi.
Joonis 1. Maikuu ööpäeva keskmise minimaalse ja maksimaalse temperatuuri käik Jõgeval.
Maikuu Eesti keskmiseks temperatuuriks jäi 10,7 kraadi, mis on normilähedane temperatuur (kliimanorm maikuu jaoks 10,5 ºC). Esimene dekaad oli kliimanormist mitme kraadi võrra jahedam, teine dekaad soojem ja kolmas sattus päris keskmisele vastav.
Territoriaalselt vaadates oli mai Lõuna- Eestis ja läänesaartel pikaajalisest keskmisest natuke soojem ja Kesk- ning Põhja-Eestis kraad-poolteist jahedam (joonis 2).
Joonis 2. Maikuu ööpäeva keskmine temperatuur erinevates Eesti vaatlusjaamades. Värvikood tähistab võrdlus kliimanormiga - sinine jahedam, kollane soojem.
Keskmise temperatuuri käik oli samal ajal Eesti erinevates osades seekord küllalt sarnane, ilma tugevate territoriaalsete erisusteta (joonis 3). Küll aga oli erinev öökülmade risk ja esinemine.
Ööpäeva keskmine temperatuur tõusis üle 10 kraadi keskmiselt 10. mail, kuigi kuu keskel esines veel üks jahedam periood, mil eelkõige tuulele avatud rannikupiirkondades temperatuur jäi ka alla 10 ºC.
Joonis 3. Ööpäeva keskmise temperatuuri käik maikuus Võru, Sõrve ja Jõgeva jaamades.
Efektiivsete temperatuuride maikuu summa (joonis 4) oli Jõgeval 177 ºC, mis on kliimanormist 15 kraadi võrra vähem. Kumulatiivne (alates aprillist) summa 247 ºC vastab aga normaastate keskmisele.
Aktiivseid temperatuure kogunes Jõgeval mais 275 ºC ja alates aprilli algusest on see summa 345 ºC (+60 kraadi võrreldes normiga).
Joonis 4. Efektiivsete temperatuuride summa Eesti vaatlusjaamades mais (sinine number) ja summeerituna alates aprilli algusest (punane number).
Maikuise ilmastiku kujundasid valdavalt kõrgrõhkkonnad. Kevadel tähendab see palju päikest (Jõgeval 124% normist), paraku ka vähe vihma ja selge taevaga kaasnevaid öökülmi, mis ongi sel kevadel olnud ebatüüpiliselt hilised ja tugevad.
Maikuine öökülm ei ole meil muidugi midagi ootamatut, aga siiski ei ole tavapärane, et mai keskel on neli ööd järjest temperatuur maapinnal kuni -8 kraadi (joonis 5).
Mitmel pool Eestis mõõdeti öökülma veel päris mai viimastel päevadel. Ka muld on jahedate ööde tõttu püsinud suhteliselt külm. Seetõttu võiks selle kevade kõige edukamat strateegiat iseloomustada eelkõige vanasõnaga "tark ei torma". Tormakamad aiapidajad on nimelt pidanud nii mõnegi korduvistutamise läbi tegema.
Siin tuleb ikka ja jälle meeles pidada, et Eesti asub siiski päris kaugel põhjas ja on lisaks küll väike, aga ilmastiku poolest suur. Sageli määravadki öökülmaohu ja - mõju ära just kohalikud, maastikust ja mikrokliimast tingitud erinevused.
Joonis 5. Minimaalsed temperatuurid maapinna lähedal Tartu, Tallinna ja Jõgeva mõõtepunktides.
Sademeid on sel kevadel kõikjal Eestis olnud kasinalt. Seda nii mais (joonis 6) kui aprillis-mais kokku (joonis 7 Jõgeva (sajusem) ja Valga (kuivem) näitel). Maikuu sademed on kõikjal alla kliimanormi, kuid paljudes piirkondades sadas lausa vähem kui 20% kuu normist.
Eesti keskmine sajuhulk oli 12 mm, mis on 28% normist. Ka kumulatiivseid sademete summad jäävad kõikjal alla pikaajalise keskmise, paljudes piirkondades on aprilli algusest alates sadanud alla poole oodatust.
Rohkem vihma on saanud Jõgeva piirkond (73% kliimanormist), ka Ristnas, Virtsus ja Lääne-Nigulas on kahe kuu peale kokku mõõdetud üle 60% sajunormist. See siiski ei tähenda, et neis kohtades on põllud saanud põllukultuuridele meeldivat mõnusat ühtlast niisutust - sajud on enamasti esinenud üksikute tugevate, pigem kohaliku iseloomuga paduvihmadena (joonis 7), sealhulgas on tulnud ka rahet.
Joonis 6. Maikuu sademete hulk (must number, millimeetrites) ja võrdlus kliimanormiga (punane number, protsentides).
Joonis 7. Sademete päevasummad aprilli algusest mai lõpuni Jõgeva ja Valga näitel (vastavalt 73 ja 26% aprill+maikliimanormist).
Kuiv ja jahedate öödega ilmastik on taimede kasvu ja arengut pidurdanud. Rohukasv on pigem tagasihoidlik, teraviljapõldudel näeme põuastressi tunnuseid. Talioder on kuu lõpuks jõudnud loomiseni, mõnel põllul ka õitseb. Talinisul on väljas lipuleht, taliraps õitseb. Suviviljad on võrsumise faasis, suviodral on kohati alanud kõrsumine.
Murelik on kevad olnud aga eelkõige aiapidajatele, kuna öökülmad on esinenud küllalt hilja, mitmel järjestikusel ööl ja olnud ebaharilikult tugevad. Meie mõõtsime Jõgeval maapinna lähedal kuni -6 kraadi, mujal Eestis on mõõdetud ka kuni -8 kraadist temperatuuri (joonis 5). Maikuu alguse külmad ööd (5.-7. mai, vt joonis 1) olid Jõgeval koguni nende kuupäevade kõige külmemad.
Lisaks öökülmade lõppemisele tahaksid soojalembelised kultuurid aga juba ka üldise temperatuurifooni tõusu, ka ka muld ei ole pinnakihtidest sügavamal praegu veel jahedate ööde tõttu tomati-kurgi jaoks piisavalt soojenenud (joonis 8).
Joonis 8. Mulla niiskus ja temperatuur Jõgeval suviviljapõllul 10 ja 30 cm sügavuses mai kolmandal dekaadil.
