Liina, palju õnne, sinu uurimisprojekt sai ETAGi 2023. aasta taotlusvoorus rahastuse. Mida personaalne uurimistoetus sinu jaoks tähendab?
Personaalne uurimistoetus on taimebiotehnoloogia osakonnas eesmärgiks olnud juba mitu aastat. Oleme idee loomisest kuni taotlemiseni välja teinud seda eduka tiimina, kus olulise panuse on andnud ka Kristiina Laanemets, Ljudmilla Timofejeva ning Anna Ivanova-Pozdejeva. Esimesel korral olime esimesed, kes rahastusest ilma jäid. Seda magusam on täna tõdeda, et teisel katsel tõime rahastuse edukalt koju! See toetus on oluliseks signaaliks, et Eesti teadusmaastikul on meie uurimisteema oluline ja hinnatud. Lisaks kindlustab see teemaga tegelevate teadlaste, doktorantide ja tehnikute palga järgnevaks viieks aastaks.
Tutvusta palun veidi oma uurimisprojekti teemat.
Uurimisprojekti eesmärgiks on luua tööriistad parema umbrohtude allasurumisvõimega odrasortide aretamiseks ning seeläbi vähendada riski herbitsiidide sattumiseks keskkonda ja meie toidulauale.
Meie projekt kannab teistes mudeltaimedes nt riisis ja müürloogas kinnitatud teadmised üle suviotra, et suurendada odra võrsete arvu uute aretustehnikate abil ja seeläbi hinnata umbrohtude allasurumise võimet odras. Selleks tuleb põhjalikult uurida taimehormooni strigolaktooni molekulaarse signaaliraja geene ning luua erinevaid uusi odraliine uute aretustehnikate abil.
Miks selle teema uurimine oluline on?
ELi roheleppe raames on võetud eesmärgiks vähendada keemiliste pestitsiidide kasutust 2030. aastaks 50%. See on väga suur ja ambitsioonikas eesmärk, mis nõuab kiiresti uusi lähenemisi ja uusi võtteid sordiaretuses, et saaksime 2030. aastal täita seatud eesmärgid märkimisväärset saagikadu kartmata. Lisaks toetavad uurimisprojekti tegevused "Säästev Eesti 21" säästva arengu eesmärke, kus Eesti peab säilitama ökoloogilist tasakaalu, vähendama keskkonna saastamist ja eelisarendama keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid.
Mis võiks uurimisprojekti käigus potentsiaalselt selguda?
Soovime uurimisprojekti lõpuks teada rohkem sellest, kuidas strigolaktooni signaalirada odras kõrte arvu mõjutab ning millist rolli erinevad geenid selles rajas omavad. Lisaks plaanime luua uusi odraliine uute aretustehnikate abil (nt CRISPR-Cas-i meetodil), fenotüpiseerida neid nii laboris kui põllul, kasutades erinevaid automatiseeritud lahendusi (nt droonid abil kogutud pildimaterjal). Selekteerime kogutud andmete baasil need uued odraliinid, millel on kõrge saagipotentsiaal ning võimekus põllul umbrohtusid alla suruda ilma herbitsiidideta. Uued liinid oleks aluseks uutele kestlikele Eesti odrasortidele.
