Eesti piimakarjakasvatus kuulub kindlalt Euroopa kõrgliigasse. Kahtlemata on see tunnustus meie loomakasvatajatele ja tõuaretajatele, kuid ilma kvaliteetse söödabaasita, mille eest seisavad taimekasvatajad, oleks sellist tulemust keeruline saavutada.
Hea uudis on, et Maaelu Teadmuskeskuse ja Eesti Maaülikooli teadlased panid 2025. aastal aluse uuele meeskonnale, kes keskendub söödatootmise rakendusuuringutele. Esimesel aastal on fookuses kolm praktilist katseteemat. Kuigi katseandmete kogumine ja analüüs alles käib, tutvustan alljärgnevalt neid praktilisi uurimissuund, millega käesoleval aastal alustasime.
Katse 1: kas laialehelised valge ristiku sordid võiksid asendada punast ristikut?
Traditsioonilistes seemnesegudes on senini levinud punane ristik, kuid selle liblikõielise heintaime elueaks rohumaal jääb vaid kuni kolm aastat, kusjuures kolmandal aastal on punast ristikut taimikus juba kasinalt, alla 20%. Uued laialehelise valge ristiku sordid võivad pakkuda sarnast söödaväärtust, kuid püsivad taimikus viis ja enam aastat, mis võib muuta kultuurrohumaade majandamise märksa kuluefektiivsemaks.
Kui see tootmiskatsetes kinnitust leiab, oleks valge ristiku osakaalu suurendamine silootstarbelistel kultuurrohumaadel majanduslikult ja keskkonnahoiu mõttes otstarbekas: pikem kasutusaeg, vähem väetist, põllumajanduse väiksem jalajälg looduses.
Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaamas ja Maaelu Teadmuskeskuse Jõgeva katsekeskuses külvati 2025. aastal kuut laialehelist valge ristiku sorti: 'Chieftäin', 'Silvester', 'Milagro', Brianna', 'Rabbani' ja 'Tobby'.
Rõhu ja Jõgeva katsekeskuses uurime ka Jõgeval aretatud lutsernisortide 'Karlu' ja 'Heiti' kasvatamise sobivust segus aas-rebasesabaga ning uurime ida-kitseherne aretise LL2008 mõju taimiku saagikusele ja sööda kvaliteedile segukülvis.
Katse 2: kas otsekülv umbrohtunud (püsi)-rohumaadele on töökindel lahendus?
Püsirohumaade umbrohtumine ning seeläbi söödaväärtuse ja saagikuse langus on paljudele karjakasvatajatele tuttav mure. Valjala POÜ tootmispõldude! katsetame, kas soovitud heintaimede koosseisu saab taastada otsekülvi abil. Katsetame kevadist ja augustikuu otsekülvi erinevate tehnoloogiate abil, et selgitada välja, milline lähenemine taastab taimikukoosseisu kõige tõhusamalt või kas üldse taastab.
Eesmärk on leida tehnolooo gilised võtted, mis parandaks sööda kvaliteeti, vähendaks kulusid ning ühtlasi süsinikuheidet.
Katse 3: orgaanilise ja mineraalväetise mõju söödamaisi arengukiirusele, kvaliteedile ja toitainete leostumisele mullas
Maisisilo populaarsus kasvab, seda toetab selle söödakultuuri stabiilne ja kõrge kvaliteet. Rõhu katsejaamas ja tootmispõldudel uurime, kuidas mõjutavad erinevad orgaanilise väetise kogused (0–60 m³/ha) söödamaisi arengut, kvaliteeti ja toitainete leostumist mullas.
Uuringute käigus otsime optimaalseid väetamisnorme ja hindame, milline on erinevate väetisekoguste mõju toitainete leostumisele keskkonna seisukohalt. Eesmärk on leida väetamisnormid, mis tagavad hea saagi ja kvaliteedi, ent ei koorma mulda ega keskkonda.
Esimesi tulemusi jagame 2025. aasta lõpus
Kõik katsed on rajatud ja esimesed andmed kogutud. Nende analüüs ja kokkuvõtete tegemine seisab veel ees. Esimese katseaasta tulemusi jagame 2025. aasta lõpus tootjate ja huvilistega. Samal ajal selgitame koostöös põllumeestega välja uusi teemasid, millele edaspidi teadustöös keskenduda.
Soovime uurida just neid teemasid, mis päriselt põllumeest aitavad ja kõnetavad. Kui sul, hea põllumees, on mõni idee või küsimus, mis vajaks teadlaste pilku ja katsetamist - anna endast märku.
Rajame tuleviku rohumaad üheskoos!
Pildil liblikõieliste heintaimesegude lappkatse, esimese niite koristus 31. juulil Rõhu katsejaamas. Kevadine heinaseemne otsekülv Valjala Põllumajanduslikus Osaühingus. Autor: Are Selge
Artikli autor:
Are Selge
Maaelu Teadmuskeskuse erakorraline teadur, Eesti Maaülikooli vanemlektor
