Viimasel kahel aastal on Eestis paremini õnnestunud põldoa kasvatamine. Saagid on olnud tublisti üle kolme tonni. See on küll üks viimaseid kultuure, mis põllul valmib, aga üldjuhul ei lamandu. Samas on oht, et vihmase sügise korral ei õnnestu põlduba mõistlikul ajal koristada. Sellisel juhul jääb oasaak sügisvihmade kätte, tera jääb liiga niiskeks ning hakkab ummistama kombaini ja kuivatit.
Põldhernes valmib küll varem, aga võib talinisuga samal ajal valmimise tõttu koristuskonveieri keeruliseks teha. Tugevad vihmad põhjustavad herne lamandumise ja varasemast valmimisest ei ole suurt kasu, kui saaki põllult kätte ei saa. Kohustuslikku liblikõieliste külvipinda võiks riskide hajutamiseks eelnimetatud põhjustel oa ja herne vahel jagada. Mõlemad on lisaks PRIA kohustusele ka väga heaks eelviljaks teraviljadele ning parandavad mulla vee läbilaske võimet, mis sellel aastal osutus väga oluliseks.
Enne käesolevat aastat tuli päris mitme hooaja lõpus tõdeda, et talirapsikasvatus jäi talvekahjustuste tõttu kahjumisse. Olude sunnil tuli siis talirapsi asemel külvata suvirapsi. 2023. ja 2024. aastal andis suviraps põllult parema saagi kui taliraps, kuna kevadine ilm ja suve algus olid suvirapsile soodsad. Selle aasta ilmaolud soosisid taas talirapsi. Suvirapsi sordid on muutunud paremaks ning turule on lisandunud uusi umbrohutõrjevahendeid. Kahjurite surve on talirapsil suvirapsiga juba üsna sarnane. Muutunud ilmastikuolusid arvestades tasub kaaluda osa talirapsipinna asendamist suvirapsiga.
Toetus vahekultuurile
Alates 2024. aastast on võimalik saada lisatoetust vahekultuuride kasvatamiseks. Selleks otstarbeks sobivad ka kevadel teraviljale tehtud liblikõieliste allakülvid, millega on võimalik vähendada vahekultuuride külviaja hilinemisega seotud riski. Allakülv tehakse taliteravilja põllul koos kevadise äestamise või rullimisega. Samamoodi saab vahekultuuriks kasutada suviteraviljade allakülvi ja pärast suvivilja koristamist jätta selle talviseks taimkatteks. Järgmisel kevadel peab siiski põldu harima ja külvama teise kultuuri.
Üha enam on levinud kevadel külvatud haljasväetiskultuurid, mis sobivad hästi taliviljade eelviljaks. PRIA toetusmeetmed ei kehti küll kevadiste haljasväetiskultuuride puhul samadel tingimustel kui sügiseste vahekultuuride korral, kuid nende kasutamine võib mõjuda positiivselt nii järgneva talivilja saagikusele kui ka mulla omadustele.
Haljasväetiskultuuride ja vahekultuuride segud ei pea olema keerukad ja kulukad. Juba kahest kuni neljast liigist koosnev segu võib olla piisav.
Meelespea
Külvikorra koostamisel tuleb läbi mõelda kogu protsess seemne külvist saagi müügini. Kevadkülviks seemnete varumist, koristuskonveieri ja saagi logistika planeerimist alusta juba külvikorra koostamise ajal. Hajuta ilmastikuga seotud riske: liblikõielistest kombineeri põldhernest ja -uba, talirapsi kasvupinnast võiks osa planeerida suvirapsile. Planeeri varakult vajaliku kuivatiteenuse tellimine keerukate kultuuride tarvis nagu hernes ja uba.
Tee põllule head: lisa külvikorda nii vahe- kui ka haljasväetiskultuure. Hästi planeeritud külvikord aitab kokku hoida taimekaitsele ja väetistele tehtavate kulutuste pealt ning on mulla tervisele hea.
