Kvaliteetse toidunisu kasvatamine: kuidas saavutada kõrge saak ja küpsetuskvaliteet

Aprilli keskpaigas saabunud suvine ilm ja uued kuumarekordid rõõmustasid nii inimesi kui ka taimi. Taimed, sealhulgas talinisu, näitasid oma rahulolu kiire kasvu ja arengu ning sügavrohelise taimestiku lokkamisega. Pärast kuumalainet on talinisud valdavalt veel võrsumisfaasis, kuid kergematel ja soojematel muldadel kasvavatel varajastel sortidel võis juba märgata esimest kõrresõlme. Esimene väetusring on arvatavasti enamikul juba tehtud ning mõned on jõudnud ka teise ringini. Tartu maamessi ajaks saabuv külmalaine on muutumas justkui kevadiseks traditsiooniks – hetk, mil saavad korraks hinge tõmmata nii põllumees kui ka loodus.

Talinisu kevadine areng ja väetamise algus

Kätte on jõudmas talinisu kõrsumisfaas. Aeg, mil taime areng, kasv ja toiduvajadus on eriti suur. Kõrsumisfaasi alguses moodustub pea alge ning soojade ilmade saabudes järgneb sellele kiire kasvuperiood. Taim, millelt ootame lisaks silmailule ka head saaki, vajab korralikult toitu, parajal määral soojust, valgust ja vett. Kui valguse, soojuse ja veega varustab meie nisupõlde loodus, siis toitainete piisavust saame teatud määral ise mõjutada. Nisutaim, mille teradest soovime hiljem saada kvaliteetset küpsetusjahu, vajab eriti läbimõeldud väetamist.

Erineva algarengu kiirusega sordid Jõgeva katsepõllult.  Foto: Reine Koppel

Lämmastiku ja teiste toiteainete roll kvaliteetse nisu kasvatamisel

Hea küpsetuskvaliteediga nisu kasvatamisel tuleks lämmastikväetist kasutada kasvuperioodi esimeses pooles mitmel korral. Kasvuperioodi alguses antud lämmastik aitab suurendada saaki, siis selleks, et korraliku väetamisega loodav suur saak ei jääks „lahjaks“ tuleks nisu väetada ka kõrge proteiinisisalduse suurendamiseks.

Varakult antud lämmastik (kasvufaasis 25–32) kulub saagi moodustamiseks. Kui soovime lisaks heale saagikusele ka korralikku proteiini- ja kleepevalgu sisaldust, mis on küpsetuskvaliteedi tagamiseks üliolulised, tuleb taimedele tagada piisav lämmastiku hulk ka hilisemates kasvufaasides: lipulehe ja piimküpsuse faasis. Siis on mõistlik kasutada leheväetisi, et hoida lämmastiku tase normis. Sellest järeldubki, et saianisu kasvatamisel tuleb taimi pidevalt justkui „lusikaga toita ja poputada“.

Kuid lämmastik üksi ei taga head kvaliteeti. See on taimedele tõhus ainult siis, kui kõrval on ka piisav kogus väävlit. Malle Järvani uurimistulemuste kohaselt võiks lämmastiku ja väävli suhe olla umbes 10:1, kuid võib olla ka väiksem – näiteks 7:1. Lisaks mainitud elementidele on kvaliteetse nisu kasvatamisel olulised ka mangaan ja tsink. Võrsumise lõpus ja kõrsumise alguses tuleks jälgida, et taimel oleks piisav NPK tase ning mikroelementidest olemas Mn, S, B, Cu ja Zn.

Väetise kogused sõltuvad taimestiku seisundist ja arengufaasist. Varased sordid, mis kevadel kiiresti kasvama hakkavad, omastavad ka kiiremini toitaineid. Hilisemad sordid, näiteks METKs aretatud hea küpsetuskvaliteediga talinisusort 'Perenaise', kasutavad väetisi alguses aeglasemalt. Seepärast tulebki lisaks mulla niiskusele, temperatuurile ja väetise koostisele arvestada ka sordi kasvukiiruse eripärasid. Mullas võiks lämmastikku olla parasjagu nii palju kui taim seda tarbib, mitte liiga palju, sest kui keskkond ei soodusta omastamist (nt külm või kuiv muld), võib osa lämmastikust mullast leostuda.

Agronoomid ja väetisespetsialistid soovitavad, et pärast teist väetamisringi oleks taimedele antud umbes 70–80% kogu kevadisest lämmastikukogusest. Mõned soovitavad jaotada kogused nii, et esimese ringiga antakse 60% ja teisega 40%. Siin peab iga kasvataja leidma enda jaoks sobivaima skeemi, arvestades mulla viljakust, lõimist ja veehoiuvõimet.

Kevadiste esimeste lämmastikväetiste koguste arvestamisel soovitatakse arvestada sügisese kasvu ja võrsumise olukorraga. Kui taimed on juba sügisel väga hästi võrsunud ja kasvanud (nii nagu 2024/2025 hooajal), siis ei pea taimed kevadel nii palju toitained uute võrsete moodustamiseks kasutama ja esimesed lämmastiku kogused ei pea olema väga suured.

Kui nisupõllul oli eelviljaks ristik, saavad taimed pikema aja jooksul kasutada sinna jäänud toitaineid, sh lämmastikku. Väetamise ABC (Saku, 2014) andmetel võib liblikõieliste biomass mulda viia 95–220 kg/ha lämmastikku ning katteviljata külvatud liblikõielised annavad teisel kasvuaastal isegi 200–300 kg/ha kogulämmastikku. Selle lämmastiku mõju on mullas pikemaajalisem.

Lamandumise ja haiguste ennetamine

Niiske kasvuperioodi, rohke lämmastiku ja pikema kõrrega sordiga kaasneb lamandumise oht. Lamandumise vältimiseks võib kasutada kasvuregulaatoreid. Esimese ja teise kõrresõlme moodustumise ajal kasutatud regulaator tugevdab just alumisi kõrresõlmevahemikke, juurestikku ning tagab võrsete ühtlasema arengu ja annab taimedele juurde lamandumiskindlust.

Sobivateks toimeaineteks on näiteks etüültrineksapakk ja kloormekvaatkloriid. Hilisemas faasis kasutatavad regulaatorid tugevdavad kõrre ülemist osa, et pea ei murduks. Kuid nisu puhul see tavaliselt probleemiks ei ole – rohkem puudutab see otra ja rukist. Seepärast tuleb kasvuregulaatori valikul kindlasti arvestada kasutusfaasi ja sordi omadusi. Kui pikakõrrelisel sordil alumist kõrre osa tugevamaks ei tee, siis ei pruugi hilises kasvufaasis kasutataval kasvuregulaatoril piisavat lamandumisvastast mõju olla. Lamandumiskindlust saab parandada ka väetamisega, kui tagame piisava kaaliumi olemasolu mullas.

Tugev haigustefoon võib põhjustada saagi ja mahukaalu vähenemist. T1 pritsimise ajal tuleb hoida kontrolli all jahukaste ja helelaiksuse levik. Kollasele roostele vastuvõtlikud sordid võivad ilma tõrjeta anda oluliselt väiksema saagi ja mahukaalu.

Ilmastiku mõju ja sordi valiku tähtsus

Lõpuks, hoolimata kogu meie pingutusest, määrab saagi ja kvaliteedi suuresti ikkagi ilm. Kui vaid teaks, mida lähikuud toovad! 24. aprilli seisuga prognoosib Norra pikaajaline ilmateade Tartusse pea iga päev 25–35% tõenäosusega sademeid – see võib tähendada suviteraviljadele paremat aastat kui varasemad.

Marko Kaasiku sõltumatu pikaajaline prognoos lubab keskmisest soojemat kevadet ja suve, kusjuures sademete hulk jääb keskmise lähedale. Jahedam ja niiskem ilm kuni nisu loomiseni ja õitsemiseni soodustab rahulikku kasvu, mille korral on kasvuregulaatoritesse investeerimine igati õigustatud. Kuuma ja kuiva ilma korral jäävad taimed lühemaks, ning ka saak ei pruugi olla hea. Jahedam ja rahulikum ilm terade moodustumise ajal soodustab suurte ja tärkliserikaste terade teket – saak saab olema parem. Kuivem ja kuumem ilm soosib aga proteiinisisalduse suurenemist.

Ah jaa – üks asi veel, mis sõltub otseselt nisukasvatajast ning mõjutab tugevalt nisu küpsetuskvaliteeti: vali õige sort! Kasvatajatel on valida suuresaagiliste söödanisu sortide ning hea saagiga ja kõrge proteiini ja kleepevalgu sisalduse potentsiaaliga sortide vahel.

2023. aastal kasvatas METKi agronoom Urmas Nurmsalu Viljandimaal väga kvaliteetset ‘Perenaise’ saaki. Kuigi saagikus polnud kõrge (4,5 t/ha), saavutas ta oskusliku kasvatamise abil väga hea proteiinisisalduse ja küpsetusomadustega nisu. Samal aastal oli Jõgeva talinisu kollektsioonkatses sortide keskmine proteiinisisaldus 10,3% (vahemikus 9,1–13,9%) ja saagikus 5,3–10,2 t/ha. Viljandimaa põllult saime aga küpsetusomaduste testile ‘Perenaise’, mille proteiinisisaldus ületas 14%.