Kündjaid Eesti 50. künnimeistrivõistluste põllule enam juurde ei mahu, küll aga pealtvaatajaid

23.09.2024 | 09:32

Selle aasta Eesti künnimeistrivõistlused toimuvad 27.–28. septembril Vändras, sest just seal korraldas C. R. Jakobson 150 aastat tagasi künnivõistluse. Võistluste peakohtunikuks on Taavi Võsa Maaelu Teadmuskeskusest.

Taavi, ütle palun, kes on võistlustele oodatud?

Võistlustele on oodatud kõik asjast huvitatud. Kündjaid kahjuks põllule enam juurde ei mahu, aga pealt vaatama võiksid tulla muidugi ennekõike need, kes mäletavad, kuidas leib meie lauale saab ja kui palju selleks tuleb vaeva näha. Kes seda ei mäleta, saavad kohapeal teada.

Miks peaks kohale tulema?

Näeb ilusat kündi, saab suhelda huvitavate inimestega ja vähetähtis ei ole ka see, et meistreid vaadates näeb tegelikult, kuidas igapäevakündi peaks tegema. Võistlejad teevad seda küll väiksemal platsil, aga võtted on samad, mida ka tavakünnipõldudel peaks rakendama, kuid mida me tihti ei viitsi teha. 

Võrreldes 50 aasta taguse ajaga, mis on täna teisiti?

Tehnika on muutunud väga palju inimsõbralikumaks, kuid võistlejate arv on oluliselt vähenenud. Kui 50 aastat tagasi oli kümneid ja kümneid masinaid stardis, siis seekord on meil ainult 17 võistlejat neljas klassis, lisaks 19 võistlejat põkade klassis. Oluliselt muutunud on ka reeglid. 50 aastat tagasi olid reeglid tehtud ainult selle võistluse jaoks ja neid hakati siis kohandama vastavalt sellele, kuidas võistluste käik muutus. Näiteks kui 50 aastat tagasi luges muu hulgas ka kündmise kiirus ehk parem oli see, kes lõpetas esimesena, siis nüüd peab lihtsalt kontrollaja sisse mahtuma. Täna hinnatakse Eesti võistukündi maailma künniseltsi reeglite kohaselt ja rõhk on kvaliteedil.

Oled Eesti künnimeistrivõistluste peakohtunik olnud alates 2013. aastast, seekordne on sul lausa üheteistkümnes võistlus peakohtunikuna. Mida  eriskummalist on selle aja jooksul juhtunud?

Kuna künnivõistlusi korraldab meeskond, siis midagi kummalist juhtub harva. Aga üks hetk, kus näpp suhu läks oli aastal 2015 Kehtnas, kui märkisime platse maha. Proovisime toona traktori automaatroolimisega sirgeid sihte saada ja see alguses isegi õnnestus. Ja siis ühe koha peal hakkab traktor vaolt maha pöörama. Võtame tagasi sihile, hakkame uuesti minema… Ja jälle keerab samal kohal samamoodi vasemale. Võtame taas  tagasi ja proovime minna – ikka pöörab ära. Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui teha selle koha pealt tavapärasel viisil kolme tikuga sihti maha märkides.

Viimastel aastatel on sirged vaod saanud taevaste suuniste järgi väikese vaevaga maha tänu asjatundlikele masinameestele.

Taavi Võsa
agrotehnoloogia valdkonna teadur
[email protected]


 


Lisainfo:

Egle Järvala
Eesti Künniselts MTÜ
+372 523 7504
[email protected]

Seotud viited

Christiana-Gabriela Kristal

Turundus- ja kommunikatsioonispetsialist

open graph imagesearch block image