Madis Ligi: Oli kaks, aga uuest aastast on üks. See on sissejuhatus järgmisele intervjuule, mis tuleb direktor Andre Veskiojaga, sellepärast, et on meil nüüd üks asutus nimega Maaelu Teadmuskeskus. Keda see ühendab?
Andre Veskioja: Tõesti, esimesest jaanuarist, Maaeluministeeriumi valitsemisalas alustas uus asutus Maaelu Teadmuskeskus. See asutus on moodustatud Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse ühendamisel. Sektori jaoks muutub see, et tekib üks konkreetne kontaktpunkt, kus kohast abi või nõu küsida.
Siiani on olnud niimoodi, et endine Eesti Taimekasvatuse Instituut ja Põllumajandusuuringute Keskus ei ole üksteist otseselt oma tegevustest dubleerinud. Aga meil on olnud kattuvaid valdkondi selles mõttes, et see, kus ühe kompetents nagu lõpeb, seal teise oma algab või kus siis jälle teise oma lõpeb, siis jälle esimese oma algab.
Täna, kui need valdkonnad koonduvad ühe katuse alla, siis on sektoril üks kontaktpunkt. Teisest küljest on see ka Maaeluministeeriumil, kes siiani võis mõelda, kas uuringu võiks läbi viia ETKI või PMK. Täna tuleb see uuring Maaelu Teadmuskeskusesse ning Maaelu Teadmuskeskus oma maja sees oskab selle täitmise anda kõige kompetentsematele inimestele.
Madis Ligi: Seega, et asjaajamine peaks minema lihtsamaks.
Andre Veskioja: Asjaajamine peaks minema väljaspool olevatele partneritele lihtsamaks.
Madis Ligi: Kas initsiatiiv taoline Maaelu Teadmuskeskus luua tuli siis ka sordiaretajate ja Põllumajandusuuringute Keskuse poolt või riigiisad ütlesid, et teeme ühe reformi.
Andre Veskioja: Kaudsemalt on see tegevus seotud riigireformiga. On olnud juttu ka laborite ühendamisest üle riigi. Olid ka teatud laboritegevused, mis pidid Põllumajandusuuringute Keskusest ära minema, et moodustada ühtne labor. Nüüd on ühtne labor (endine Veterinaar ja Toidulaboratoorium) uue nimega LABRIS (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus).
Seega algne initsiatiiv tuli riigilt või ministeeriumilt. Aga lõppotsus ETKI ja PMK suhtes anti asutustele endile. Aasta tagasi (6.-7. jaanuar) kahe asutuse juhtkonnad istusid kaheks päevaks maha ja vaatasid otsa, et mis on need ohukohad, mis on need murekohad, mis on hirmud ja teisest küljest ka, et mis paremaks läheb. Millised on need võimalused, mida sektor saaks juurde. Me leidsime, et sektori võit selles tänases muutuvas maaelu ja põllumajanduse keskkonnas, see on nii palju olulisem, et me peame asutuses kokku panema.
Madis Ligi: Peakorter on ikka Jõgeval?
Andre Veskioja: Tegelikult on kaks peakorterit. Endise Põllumajandusuuringute Keskuse poolt avatakse veebruaris-märtsis uus laborihoone. See on Baltikumi kõige kaasaegsem, kus on 6 000 ruutmeetrit kaasaegset laboripinda, mille ehituse ja sisustuse maksumus on natukene alla 10 miljoni euro.
Teisest küljest on viimasel ajal ka Jõgevale väga tugevalt investeeritud ja investeeritakse veel. Ehk siis juriidiline aadress on üks (Jõgeval), aga tegelikult me ütleme, et meil on kaks peakorterit (Jõgeval ja Sakus).
Madis Ligi: Kas struktuur on ka paigas või tuleb veel midagi juurde?
Andre Veskioja: Struktuur on paigas. Meil on kolm valdkondliku asedirektorit. Meil on teaduse asedirektor ja oleme üritanud ka juhtkonna tasandil osalised stabiilsust hoida, et meie meeskonnas oleks eelmiste asutuste inimesed, aga et oleks juures ka värsket verd. Selleks näiteks ongi teaduse asedirektori Marko Kass, kellel on loomakasvatuse taust ja ta tuleb Eesti Maalikoolist. Laborite ja katsekeskuste asedirektor on Andrus Rahnu, tema tuleb meil endisest Põllumajandusuuringute Keskusest. Kolmas, ettevõtluse ja innovatsiooni, asedirektor Pille Koorberg, on endine PMK direktor.
Struktuur on paigas, aga eeldus on see, et aasta pärast (1. jaanuaril 2024) tulevad asutusse üle Maaelu Edendamise Sihtasutuse alla koondunud konsulendid.
Tänu sellele koondub ühte asutusse, Maaelu Teadmuskeskusesse kogu praktiline teave konsulentide kontekstes, kes tegelikult peaksid sektorit aitama. Meil on teadlased, kes peaks sektorit aitama ja meil on laborid ning katsekeskused.
Seda info liikumist, näiteks konsulent on täna teadlase kõrval, kuid tulevikus teadlase kõrvalt ta näeb, mis on kõige parem loodav teadmine. Ta läheb sellega sektori juurde, ta oskab sellest rääkida, oskab põhjendada, oskab nõu anda.
Teisest küljest konsulent oskab tuua meile teadusesse ja laborisse ka sektori vajadused. Konsulent näeb, mida rohkem küsitakse, kas mingi konkreetse vahendi kohta või küsitakse mingi harimismeetodi kohta, küsitakse mõne uue IT lahenduse kohta. Meie oma teaduses saame vaadata, et kui me sellega täna juba ei tegele, aga on tekkimas trendid mida küsitakse. Siis me jõuame reageerida kiiremini. Ma ei ütle, et alati jõuame kohe lõpliku lahenduseni, aga võibolla me oskame sellele kolme aasta pärast vastata. Siis kui enamikel on juba sama küsimus, siis on meil juba lahendus pakkuda.
Madis Ligi: Olete juhtidega ka ringi sõitnud Eestimaal ehk siis oma uute ja vanade kolleegidega kohtunud, selleks, et uued sihid täpsemalt selgemaks rääkida. Kas on nii-öelda rahu majas või on ühendamine tekitanud ka pingeid, mida tuleb tasandada?
Andre Veskioja: Selles mõttes kõik sellised ühendamised ikkagi teatud hulga pingeid tekitavad. Tulevad kaks erineva käekirjaga organisatsiooni, on kaks erinevat organisatsioonikultuuri. Täna aga ütleme, et need pinged ei ole nii suured, et oleks massiliselt lahkujaid. Paar inimest on. Tegelikult pigem jäi mulje, et oodatakse koostöövõimalusi ja seda, mis paremaks läheb. See ootus on kindlasti suurem.
Aga ükski ühendamine ei lõpe sellega, et nüüd on 1. jaanuar ja asutuse alustas. Tegelikult, meie hinnang on, et vähemalt kaks-kolm aastat läheb aega, kui kõik enam-vähem ühte jalga hakkavad käima.
Madis Ligi: Lisaks nimedest veel rääkimata. Omagi tutvusringkonnas on neid, kes ütlevad, et ma lähen sordijaama ehk siis sordiaretajad jutule või vana nimega Taimekasvatuse Instituut, nüüd siis uue nimega Maaelu Teadmuskeskus, nii et see jääb see. See on nagu EPA.
Andre Veskioja: Ja, see nagu EPA. Nagu rahvafolkloor, et me ei saa seda inimestelt ära võtta. Meil on häid kolleege, siis nüüd uues Maaelu Teadmuskeskuses endise PMK poole pealt, kes kasutavad seda täpselt samamoodi. Kui me olime eraldi asutused, siis nad ütlesid, mis teil „sordis“ viga. Jah, see „sort“ on niivõrd tugevalt juurdunud ja ei kao kuhugi.
Madis Ligi: Sordiaretajad on ajalooliselt olnud Jõgeval ja sinna nad jäävad seal nad toimetavad edasi Ja nagu te viitasite, uued ruumid ja majad on kerkinud. Tingimused on läinud paremaks ja see uus sümbioos peaks siis andma veel tõuke, et tööd efektiivsemalt teha.
Andre Veskioja: Mis näiteks meie jaoks paremaks läheb, on täna see, et siiani tegime sordikatseid või uute sortide katseid tegime Jõgeval, siis meil tuli juurde kolm uut katsepunkti. Meil on olemas nüüd Viljandi katsepunkt, meil on olemas Kuusiku katsepunkt ja meil olemas Võru katsepunkt.
Majasisene kokkulepe on see, et kuna Viljandi kureerib ka uute sortide katseid teistele, siis Viljandisse me oma aretusmaterjalidega ei lähe. Küll aga ei ole seda takistust Võru ja Kuusiku puhul ehk sordiaretajatele näiteks tekib võimalus testida kahes punktis lisaks. Kuna Kuusiku mullad kui ka Võrumaa mullad on hoopis teised, kui Jõgevamaa mullad, siis see võiks sektorile anda paremad sordid. Sort ei ole ainult Jõgeva mulla peale aretatud vaid annab väga hea tulemuse ka teistes kohtades. Mida veel võiks näiteks tuua - nelja katsepunktiga taimekaitsevahendite katsete või väetuskatsete tulemused võiks palju paremad tulla.
Madis Ligi: Härra direktor, ilmselt selles ühinemisest või ühendamises on soov tabada tulevikku paremini ära. Ehk tulevad uued väljakutsed ja sõna-sõnalt võttes Taimekasvatuse Instituut ei saa neid ohjata, küll aga Maaelu Teadmuskeskus tegeleb IT start-up-e või millega iganes.
Andre Veskioja: Ja, selles mõttes, et me kõik oleme kuulnud rohepöördest või rohekokkuleppest, kus siis näiteks on vaja taimekaitset vähendada 50 % ja väetiseid vähendada 20 %. Kuskilt peab see teave tulema. See on kindlasti see, kus siis Maaelu Teadmuskeskus panustada.
Teine teema on tõesti, et hakkab olema järjest rohkem siis selliseid infotehnoloogilisi lahendusi sektoris, mis on tihtipeale väga kallid. Jällegi, meie juhtkonna visioon on täna see, et Maaelu Teadmuskeskus võiks olla lõpuks see praktiline koht, et enne, kui tootja läheb ostma näiteks veerand miljoni eurost rohimisrobotit, siis Maaelu Teadmuskeskuses on see ära testitud.
Oskame öelda, et mis on plussid, mis on miinused, mis on siin minimaalne maapind, mis on kaudsed kõrvalkulud, mida kohe ei osata ette näha või mis on parem, kui juba reklaam brošüürist välja tuleb.
Ja hea, et ka start-up-id ära mainisid. Meil on ambitsioon, kui meil on neli katsepunkti, meil hakkab põhimõtteliselt olema üle 15 000 ruutmeetri kaasaegset laboripind, teaduspindasid, igasugust katsetehnikat ja järgmine E-agronoom või siis KappaZeta saaks juurde tulla ning öelda, et meil on selline prototüüp, kas me saaksime teie juures testida. Me saaksime öelda, jah, muidugi. Me nagunii kogume neid andmeid, et vaadake, kuidas see teie algoritmiga kokku läheb.
Seda võiks ka edasi laiendada, et me ei taha seda mitte ainult Eestist teha, vaid me tahame, et ka Euroopa parimad põllumajanduse ja maaelu start-up-id tuleksid meie juurde testima.
Meie jaoks on võit see, et me oskame täna juba Eesti tootjatele ja tarbijat öelda, et muutused toimumas, aga seda praktilist probleemi aitab varsti lahendada see või too ettevõte.
Selle kaudu me toome parima teadmise sektorisse. Eesti on nii pisike, me ei suuda kõike ise teha, meie inimressurss on piiratud, meie maaressurss on piiratud, meie raharessurss on piiratud. Aga koostöös teistega, on need siis akadeemilised või ettevõtlussektorid, suudame pakkuda Eesti tootjale 10 aasta pärast kõige paremat praktilist teavet, mida üldse Euroopas on võimalik pakkuda.