Üleriigiline digitaalne mullastikukaart uueneb
METK mullastiku valdkonna juhataja asetäitja Tambet Kikase sõnul on uuendamise eesmärk muuta praegune kaart täielikult masinloetavaks, parandada olemasolevaid tehnilisi ja sisulisi vigu ning ajakohastada andmeid piirkondades, kus mullatingimused on muutunud. Samuti lisatakse kaardile varasemalt kaardistamata alasid ning luuakse uus süsteem, mis toetab andmete pidevat täiendamist ning erinevate kasutajate spetsiifilisi päringuid.
„Uus rasterpõhine andmehaldussüsteem “Andmekuup” loob tugeva aluse nii ruumiplaneerimiseks kui ka kliimaaruandluseks – see ei ole enam lihtsalt kaart, vaid standardiseeritud mullastiku parameetrite andmekogu,“ rääkis Kikas.
Eesti mullad seovad võrreldes Euroopa Liidu keskmisega rohkem süsinikku
METK mullastiku valdkonna nõunik Priit Penu ettekandes selgus, et Eesti muldadesse on talletunud rohkem orgaanilist süsinikku kui Euroopa Liidus keskmiselt. Tulemused näitavad, et Eesti rohumaade orgaanilise süsiniku sisaldus on ligi 1,7 korda suurem ja põllumuldadel ligi 2,2 kui ELi keskmine.
„Eesti mullad talletavad palju süsinikku, kuid siseriiklik seire peab olema tugevam, et neid andmeid usaldusväärselt kliima- ja keskkonnahindamistes kasutada,“ sõnas Penu.
LUCAS-seire andmetega võrdlemine aitab Penu sõnul tuvastada seirelünki Eestis ning suunata täiendav tähelepanu just sinna, kus mullad ei ole veel nii hästi kaardistatud.
Milline on Eesti mullakasutus praegu ja milline võiks olla tulevikus?
Arutelu „Kuhu tahame Eestis jõuda mullakasutuses“ keskendus sellele, kuidas päriselt Eestis maad kasutatakse. Oma vaadet esitlesid põllumajandustootja Ahti Kalde Sadala Agrost, EMÜ mullateadlane Alar Astover ja TÜ taastamisökoloogia professor Aveliina Helm.
Arutelujuht Kerttu Tammik, ELi mullamissiooni koordinaator METKis rõhutab, et kestlik muutus vajab selget sihti ja selleks on vaja paika panna prioriteedid.
Üks paljudest käsitletud teemadest kõnetas mind enim – valikud. Kui püüame alati kesktee leida, tunnevad kõik end küll võrdselt mugavalt, kuid nii ei pruugi me soovitud tulemusteni jõuda. Seda nii seadusandluse, investeeringute kui ka maakasutuse otsuste puhul,” ütles Tammik.
