Selle talve põhjamaised kliimaolud on pannud nii ajakirjanikud kui ka tootjad seoses potentsiaalsete talvekahjustuste teemaga METKi teadlaste poole pöörduma. Eestis on viimasel kümnendil suurenenud taliviljade osakaal, seega mure, et kevadeks on sügisel külvatud põllul taimed hukkunud, puudutab paljusid. Teeme praegusest olukorrast väikese ülevaate.
Kuidas taliviljad talveperioodiks valmistuvad? Milline liik on kõige külmakindlam?
Taliviljad valmistuvad ekstreemseteks oludeks üpris põhjalikult – nad läbivad sügisel karastusperioodi, kus taimes leiavad aset erinevad füsioloogilised ja biokeemilised protsessid. Tänu sellele on taimed valmis taluma ka külmaperioode, kuid liigiti on külmataluvus erinev. Kanada teadlased Fowler ja Limin on toonud välja, et kõige rohkem talub külma talirukis – -34° C. Järgnevad talinisu, talitritikale, durumnisu, talioder ja talikaer (külmataluvustemperatuurid vastavalt -25; -24; -20; -19 ja -17° C).
Kindlasti sõltub külmataluvus ka karastumise tingimustest, taime toitainetega varustatusest, külmaperioodi pikkusest, taime arengufaasist ning mis kõige tähtsam – sordist, samuti lumikatte paksusest ja külmaperioodi esinemise ajast. Lumikate põllul kaitseb taime külma mõjude eest. Lisaks peab arvestama, et kui õhus on üle kahekümne külmakraadi, on mullas veel päris soe. Eriti siis, kui kaitseks on paks ja kohev. Siin on hea teada, et teraviljade võrsumissõlm, millest uued võrsed ja juured arenevad, on mullas paari sentimeetri sügavusel. Ja kui võrsumissõlm jääb ellu, siis on elulootus ka taimel. Detsembris ja jaanuaris on taimed veel tugevad ja karastunud olekus ning ekstreemsusi on kergem taluda. Kevade poole muutuvad taimed aga nõrgemaks ja külm võib rohkem kahju teha.
Milline on taliviljade seis METKi katsekeskuste põldudel?
METKi teadlased uurisid mõningate taliviljade seisu Jõgeval, Kuusiku ja Viljandi katsekeskustes. Selleks kaevati-raiuti 11. jaanuaril mõned taimed külmunud mullast välja, sulatati aeglaselt üles ja toodi sooja tuppa kasvama. Kõigis kolmes kohas näitas elumärke talinisu ning Kuusikul ja Viljandis ka taliraps. Eriti hea uudis oli see talirapsi osas, sest võrreldes rüpsiga on taliraps külmade suhtes tundlikum. Talirüpsil jääb kasvukuhik allapoole mullapinda, rapsil aga on see pealpool mullapinda ja viimane on seetõttu temperatuuritundlikum.
Üles sulades olid Jõgeval talinisu ’Perenaise’ taimed ilusad rohelised ja pealt lõigatud lehtede asemele ilmusid värsket rohelist kasvud, mis näitas, et taim oli elus. Jõgeval oli 5-10 cm lumekiht kaitseks peal. Kui teistes Eestimaa kohtades oli lund külmade ilmade ajal vähem, võis see küll kahjustada taime lehti või lehetippe, aga kui võrsumissõlm on elus, siis taim taastub.
Mida põllumajandustootjana oma taliviljade seisu teadasaamiseks teha võiks?
Põllumajandustootjad, kes oma talivilja pärast muret tunnevad (lume- ja külmaolud olid üle Eesti väga erinevad) võiksid ka oma põllult mõned taimed tuua, need vaikselt üles sulatada ja siis sooja tuua ning vaadata, kas on elumärke, st kas taimed hakkavad tasa värsket rohelist kasvatama.
