Kolme aasta (2021–2023) katsetulemused näitavad, et sordil ‘Joosep’ on suur saagivõime. Keskmine saagikus ulatub 45,9 tonnini hektari kohta. Suur saagikus tuleneb eelkõige sordile iseloomulikust omadusest moodustada ühe taime kohta palju mugulaid, mis on ühtlase kasvuga ja kuldkollase sisuga.
Sordi algareng on hea, taimed arenevad kiiresti ja näitavad head haiguskindlust. Tänu nendele omadustele sobib sort eriti hästi kasvatamiseks viljakal mullal ja korralikult väetatud põllumaal, kus kasutatakse laiema reavahega (üle 75 cm) külvitehnoloogiat. Sordi ‘Joosep’ omadused muudavad selle perspektiivikaks valikuks nii põllumajandustootjatele kui ka tarbijatele, kes hindavad kvaliteetset lauakartulit.
Sordi ‘Joosep’ seemnekartul tuleb müüki alates 2026. aastast.
Kartulisordi ‘Joosep’ välised tunnused ja keedutüüp
Taim on püstise keskmise kasvuga, varte antotsüaanne värvumine puudub või on väga nõrk, lehe kontuuri suurus on keskmine, lehtede värvus keskmine kuni tumeroheline. Õienupp on värvuseta, õisikuid moodustub vähe ja nad on väikesed ning kroonlehtede sisemine värvus on sinivioletne.
Mugul on kollase veidi kareda koorega (võrguline), ovaalne, silmade sügavus väga madal kuni madal ja silmapõhi kollane, sisuvärvus keskmine kollane. Valgusidandi suurus keskmine ja kuju munajas, antotsüaanne värvumine nõrk (Variety description. ÚKZÚZ, Lipa 2023–2024).
Sort ‘Joosep’ kuulub lauakartulite rühma AB keedutüüp, tal on pikk säilitusperiood ja mugula omadused säilivad hästi.
Kartulisordi ‘Joosep’ põldkatsed 2021–2024
Uurimistöös võeti vaatluse alla aretis 2169-14 ja kolm standardsorti. Katsed viidi läbi 2021., 2022., 2023. ja 2024. aastal Jõgeval METKi katsepõldudel. Põllumullad on METKi Jõgeva põldudel leostunud kamar-karbonaatsed liiv-savimullad, mille pHKCl 6,1–6,5 ja fosfori ning kaaliumitarve väike.
Eelviljadeks olid katsepõldudel 2021. a kaer, 2022. ja 2023. a suvioder ja 2024. a talinisu. Katsed rajati neljas korduses NNA (Nearest Neigbours Analyses) meetodil, katselapi suurus oli 7 m². Katse sai vagude ajamisel aastatel 2021 ja 2022 600 kg ha-1 kloorivaba kompleksväetist (Cropcare 8:11:23) ja 2023. ning 2024. 550 kg ha-1 (Cropcare 11:11:23).
Kartul pandi maha 17. mail aastatel 2021–2023 ja 14. mail 2024. aastal. Kasvuaegse hooldamisena tehti umbrohutõrjet tavapäraselt kõikidel aastatel preparaatidega Titus TF 25 25 g ha-1+ Mistral 0,2 kg ha-1 ja 2024. kasutati pärast mahapanekut mulla preparaati Boxer 800 EC 4 l ha-1.
Lehemädaniku vastu pritsiti katset üks kord kõikidel aastatel, et ennetada varast lehemädanikuga nakatumist. Taimede arvu määramiseks lapil loeti pärast tärkamist pesade arv.
Pärast koristust loeti ja kaaluti katselapilt saadud mugulad ning arvutati mugulate arv pesa kohta, 1 mugula mass ja hektari saak. Standardsortideks valiti ‘Maret’ keskvarase, ‘Tiina’ keskvalmiva ja ‘Anti’ hilise sordina. Katseandmed analüüsiti ühe- ja kahefaktorilise dispersioonanalüüsi meetodil (ANOVA) statistikaprogrammi Agrobase abil (AgrobaseTM 20, 1999). Sortide vaheliste keskmiste näitajate võrdlemisel kasutati Fisher’i LSD post-hoc testi (p < 0,05).
Katseperioodi ilmastik
Pika põuaga kasvuperiood 2021. aastal ei olnud kartulikasvuks soodne.
2024. a juuli lõpuks oli kasvuperioodi efektiivseid (üle 5 °C) temperatuure Jõgeval kogunenud 891°, mis on 40 kraadi alla selle perioodi kliimanormi.
Võrdluseks –2021. aastal oli sama perioodi temperatuurisumma1120°, 2022. aastal 910° ja 2023. aastal 933 °C.
Kõiki katseaastaid iseloomustab sademete ebaühtlane jaotumine (metk.ee). Kartulile vajalikku sademete hulka ei tulnud 2022. a enne augusti lõppu.
Kuiv vegetatsiooniperioodi algus 2023. aastal pärssis kartuli tärkamist ja pärast tärkamist kestnud põud viis taimed stressi. Juuli alguses tulnud sademed leevendasid veidi olukorda.
Temperatuurid olid mõlemal aastal suhteliselt kõrged, keskmine ulatus 2022. a isegi üle 20 °C. Mõlemal katseaastal kogunes aktiivseid temperatuure kartuli valmimiseks piisavalt (2022. a 1850 ja üle 2000 kraadi 2023. a). Erinevus tuli septembris, kus 2022. a koristusperioodil langesid keskmised temperatuurid alla 10 °C, 2023. a koristusperiood aga oli soe, keskmised temperatuurid küündisid isegi üle 15 °C (Tähtjärv, Tamm, 2024).
Joonis 2. 2024 a kasvuperioodi keskmised temperatuurid ja sademed
Jõgeval algas 2024. a aktiivne taimekasvuperiood (ööpäevane temp üle 10°)
13.05 ja lõppes 29.09 ning kasvuperioodi pikkus oli ligilähedane pikaajalisele keskmisele (joonis 2). Suvine soojus mais ja juuni alguses mõjutas kartuli kiiret tärkamist ja arenemist. Sademete osas oli kasvuperiood muutlik: mai ja juuni olid kuivad, juulis sadas lõpuks arvestatav kogus vihma, kuid augustis ei kogunenud kartuli mugulate kasvuks olulist sademete hulka.
Kartulisordi ‘Joosep’ saagikuse kujunemine veevarustuse ja sordiomaduste koosmõjus
Iga kartulitaime poolt kasvatatavate mugulate arvu mõjutavad agronoomiliselt võimaldatud tingimused, kasvukeskkond ja sordipotentsiaal.
Vee kättesaadavus ja kogus konkreetsetes kasvufaasides mõjutavad kartuli saagikust ja kvaliteeti. Kartulil tekib pikaajalise veepuuduse korral veestress, mis on peamine saagikust piirav abiootiline tegur. Isegi väike veepuudus võib märkimisväärselt vähendada mugulate moodustumist, tekitades deformatsiooni ja kvaliteedi halvenemist ning vähendades kartulitootmise efektiivsust.
Vee puudumisel võivad kartulimugulate saagikaod ulatuda koguni 69% (Cantore jt, 2014). Kolmel esimesel katseaastal (2021–2023) oli kartulikasvuperioodidel mugulate moodustumise ajal Jõgeval suur vee defitsiit, mille tõttu keskmised mugulate arvud jäid suhteliselt madalalaks (joonis 3).
Juulis 2024. a tulnud sademed (joonis 2) aitasid katses olnud sortidel paremini kasutada ära potentsiaali luua pesasse rohkem mugulaid. Kõige vähem mugulaid moodustus keskvarajasel sordil ‘Maret’ – 12 tk taime kohta ja kõige suurem oli sordi ‘Joosep’ keskmine mugulate arv pesas koguni – 26 tk. Nelja katseaasta suurim keskmine mugulate arv pesas oli sordil ‘Joosep’ – 15 tk.
Kõige vähem mugulaid moodustunud sordil ‘Maret’ kasvasid need aga kõige suuremaks ja kõige rohkem mugulaid loonud sordil ‘Joosep’ jäi mugula mass väikeseks.
Kartuli sordid on küpsustüübilt väga varieeruvad: hilised sordid vajavad rohkem vett, soojust ja valgust ning toitaineid kasvamiseks, kuid varajased sordid kasutavad neid tõhusamalt (Haverkort, Struik, 2015).
Ilmastikutingimused olid kõigil katseaastatel kasvu alguses ja mugulate moodustumise perioodil põuased, ainult 2024. aastal jõudsid sademed toetada mugulate tekkimist, kuid kuivemad august ja september (joonis 2; 4) ei soodustanud moodustunud mugulate suuremaks kasvamist.
Kartuli saak sõltub mugulate arvust pesas ja nende kaalust. Kuiva kasvuperioodiga 2021. aastal katses olnud sortidel erinevusi mugula saakide vahel ei olnud.
Sordi ‘Joosep’ saak oli keskvalmiva standardsordi ‘Tiina’ saagiga peaaegu võrdne (joonis 5).
Hilise sordi ‘Anti’ saak oli esimesel kolmel aastal teistest sortidest madalam. Seda võis tingida ebaühtlaselt jaotunud sademed nendel katseaastatel ja hilisele sordile mitte piisanud kasvuperioodi pikkusest. Genotüübi ja keskkonna vastastikuse mõju esinemine põhjustab ebastabiilseid saake (Pour-Abougha- dareh jt, 2022), mida näitasid ka meie katse tulemused. Eriti tuli see esile 2024. aastal, kui juulikuised sademed tõstsid mugulate arvukust ja sellega koos kogu mugulasaaki – sordi ‘Joosep’ keskmine saak oli 68,8 t ha-1 ja sordil ‘Anti’ 58,8 t ha-1.
Nelja katseaasta keskmisena ületas sort ‘Joosep’ saagiga teisi katses olnud sorte. Sordi ‘Joosep’ kõrgemat keskmist saaki on täheldatud varasemas uuringus, kus ta esines veel aretise 2169-14 all (Tähtjärv, Tamm, 2022).
Joonis 3. Keskmine mugulate arv aastatel 2021–2024
Joonis 4. Keskmine ühe mugula mass grammides aastatel 2021–2024
Joonis 5. Keskmine mugulasaak aastatel 2021–2024
Materjal ja metoodika
Kahe Saksa sordi ‘Romera’ (ema) ja ‘Granola’ (isa) 2012. a ristamisel saadud seemned külvati 2014. aastal (joonis 1). Külvist istutati 491 selle genotüübi seemiktaime, millest valiti mugula omaduste järgi põllule viimiseks 69 genotüüpi. Katsete käigus valiti nende hulgast välja üks kartuli aretis J 2169-14 (‘Joosep’). Aretis oli METKi katsetes aastatel 2014–2024.
Aastatel 2023–2024 läbis aretis J 2169-14 Eesti riiklikud majanduskatsed ja EÜP (eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse) katse Tšehhi Vabariigis. Uue sordi vähi- ja nematoodikindlus määrati Poola Taimede Aretuse ja Kliima Instituudis (IHAR). Sort on resistentne kartulivähi (Synchytrium endobioticum) patotüübile D1. Samuti on sort kiduussikindel patotüüpidele Ro1, Ro2, Ro3, Ro4, Ro5, 9-pallilises skaalas 9 (vastavalt EL protokollile).
Joonis 1. Kartulisordi ‘Joosep’ põlvnemine
Maaelu Teadmuskeskuse (METK) poolt täidetavas pikaajalises sordiaretus- programmis (https://agri.ee/sordiaretusprogramm-2020-2030) on kartuli sordi- aretuse eesmärgiks aretada varajasi ja keskvalmivaid taimehaigustele ja -kahjuri- tele vastupidavaid kõrge saagi ja kvaliteediga lauakartulisorte. Uus kartulisort peab sobima muutuvatesse kliimatingimustesse ja olema Eesti kartulikasvatajate poolt soovitud ja tasuv.
Kasutatud kirjandus:
Cantore, V., Wassar, F., Yamaç, S.S., Sellami, M.H., Albrizio, R., Stellacci, A.M., Todor- ovic, M. 2014. Yield and water use efficiency of early potato grown under different irrigation regimes. Plant production 2014, 8/3, p 409–428.
Haverkort, A.J., Struik, P.C. 2015. Yield levels of potato crops: Recent achievements and futuure. Prospects. Field Crops Research 182, p 76–85.
Pour-Aboughadareh, A., Khalili, M., Poczai, P., Olivoto, T. 2022. Stability Indices to Deciphering the GenotypebyEnvironment Interaction (GEI) Effect: An Appli cable Review for Use in Plant Breeding Programs. – Plants 11, p 414.
Tähtjärv, T., Tamm, S. 2022. Perspektiivsete kartuliaretiste saagikus sõltuvalt aastast. Agronoomia 2022, lk 118–122.
Tähtjärv, T., Tamm, S. 2024. Kartulisortide võrdluskatsete tulemused 2022–2023. aastal. Agronoomia 2024, lk 115–120.
Agrometeoroloogia METK: https://agrometeoroloogia.blogspot.com/
Sordiaretuseprogramm: https://agri.ee/sordiaretusprogramm-2020-2023
Autorid
Terje Tähtjärv
Kartuli- ja köögiviljade valdkonna teadur
Sirje Tamm
Heintaimede valdkonna teadur
Merko Kärp
Agrotehnoloogia valdkonna nooremteadur
